Hannes Võrno: kuus või seitse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Võrno
Hannes Võrno Foto: Ergo Kuld

Alustan etteruttavalt sellega, mida kirjutaksin muidu oma loo lõppu: artikli autor avaldab oma isiklikke, piltlikke ja hüpoteetilisi arvamusi ega väljenda nendega kellegi teise seisukohti.

Olen mänginud – mitte just palju – lihtsamaid ja meelelahutuslikke seltskondlikke kaardi- ja lauamänge. Bridži pole ma mänginud lihtsalt põhjusel, et ei oska. Olen elus hea seltskonnaga kord või paar kasiinost läbi astunud ning pisikeste panustega püüdnud mõista seda tunnet, mis rähnipoja puu otsa viib. Ühtesid kindlasti võidujanu, teisi kiire rikastumise soov, kolmandaid igavus või hasart. Kedagi kindlasti ka kättemaksuhimu ja kihk kunagi kaotatu tagasi võtta.

Olen mõne korra ka pokkerit mänginud. Õnneks või õnnetuseks ainult mängurahaga panustades. Pokkerit ma tegelikult ei oska. Sellegipoolest on see tekitanud mängulusti. Kaotada pole ju midagi peale aja, ja võita pole üldse midagi, kui nii võtta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles