Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Sahmimine laval vajab harjumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mari Anton (vasakult), Candide´i osas Kauri Kaljuste, Kristin Uusna ja Merilin Jürjo on stseenis, kus Candide´i ootab pärast jalahoopi ees lai maailm.
Mari Anton (vasakult), Candide´i osas Kauri Kaljuste, Kristin Uusna ja Merilin Jürjo on stseenis, kus Candide´i ootab pärast jalahoopi ees lai maailm. Foto: Kudrun Vungi

«Oh sa püha lihtsameelsus!» Just selliste sõnadega ohkab peaaegu iga lugeja, kel on käes Prantsuse valgustaja Voltaire’i teos «Candide», ja sama võiks ohata ka iga vaataja üliõpilasteatri uusima lavastuse peategelast hinnates.

1759. aastal ilmunud «Candide» on teravmeelne ja lõbus seiklus- ja armujuttude süžeede paroodia, kus on ühendatud tragöödia ja komöödia. Geograafiliste asukohtade ja aegruumide kiire vaheldumine võib viia lugeja segadusse.

Ka Tartu üliõpilasteater on samal teel. Pildid vahelduvad kohati ehk liigagi kiiresti ning esimese vaatuse algus kulubki peaasjalikult sellele, et mõista, mis ja kus täpsemalt toimub.

Tagasi üles