Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professori Mati Heidmetsa sõnul näitavad rahvusvahelised haridusvõrdlused, et Eesti õpetajad kannavad valdavalt teadmisi lihtsalt edasi. «Mõtestamise, reflektsiooni ja kriitilise vaate asemel domineerib äraõppimine,» ütles ta.
Riigikogu kultuurikomisjon arutas haridusvaldkonna ekspertidega Tallinna Ülikoolis PISA ja PIAAC uuringute tulemusi ning järeldas, et kuigi Eesti haridus on maailmas konkurentsivõimeline, on meil ka piisavalt murekohti.
Näiteks tunneb Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas muret selle pärast, et elukestva õppe strateegia võib pelgalt dokumendiks jääda.
Rahvusvahelised haridusvõrdlused, nagu PISA ja PIAAC, näitavad Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmetsa sõnul, et Eesti õpetajad on valdavalt «teadmiste otseülekande» traditsiooni kandjad. Ta ütles, et mõtestamise, reflektsiooni ja kriitilise vaate asemel domineerib tema sõnul äraõppimine. Ka ei paku Eesti kool piisavalt individualiseeritud õpimudeleid, ei arvesta õpilaste erinevusi võimekuses ja õpistiilides. Tulemuseks on tugev keskmine ja head teadmised, aga vähe tippe ning kesised oskused ja julgus neid loovalt kasutada.
Samas rõhutasid Tallinna Ülikooli eksperdid, et Eesti kool ei vaja revolutsiooni. Selle asemel on vaja rahulikku ja kindlat uuenemist, mille märksõnadeks on paindlikum ja kaasavam õppimine, õpetajale väärikas positsioon ühiskonnas, kõiki puudutav digipööre ning kooli ja päriselu parem sidumine.
2012. aasta PISA testi tulemustes on Eesti õpilased matemaatikas ja lugemises maailmas 11. kohal, loodusteadustes aga jagatakse 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Lõuna-Koreaga. Heidmets selgitas, et Eesti inimeste teadmised on maailmatasemel, aga jäävad paljudele alla ettevõtlikkuse, loomingulisuse ja innovaatilisuse poolest.