Gamarjoba*, vennad grusiinid!

Mart Soonik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moodne ehitis: Gruusia kuulus nukuteater Rezo Gabriadze, kus etendub veelgi kuulsam tükk «Stalingrad», mis paneb vaatajad korraga nii nutma kui naerma.
Moodne ehitis: Gruusia kuulus nukuteater Rezo Gabriadze, kus etendub veelgi kuulsam tükk «Stalingrad», mis paneb vaatajad korraga nii nutma kui naerma. Foto: Mart Soonik

Vaat milline äratundmisrõõm: «Eestlased on meie suured sõbrad, teie peaminister on ju Laar, aga meie maksame larides!»
 

Kultuurierinevus. Kui kohtad Eestis tumedaverelist, kätega vehkivat ja kõvahäälset tegelast, tekib paratamatult kerge ärevus. Siin, Gruusias, on nad kõik sellised. Anna enesele paar päeva aega, ja juba suudad laias laastus häid ja halbu inimesi eristada.

Mind grusiinide koolitamisele appi kutsunud soome päritolu Antti ütleb, et Thbilisi on turvalisem kui Helsingi. Ta teab jutustada kõige uskumatumaid lugusid, kuidas tema sõbrad on Gruusias kaotanud rahakotte, telefone, dokumente – ja kõik need on tagastatud. Vahel on kaotaja teisest linna otsast üles otsitud. See süvendab kindlustunnet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles