Soosaar: laulu pärast muretsedes unustatakse lauluväljak

Mark Soosaar kirjutas Postimehes, et teda paneb imestama, kuidas nii paljusid inimesi erutas ühe laulu laulupeo kavast väljavõtmise katse ja samas ei häiri kedagi, et lauluväljaku ümber käib ohjeldamatu ehitustegevus.


«Samas aga paneb mind imestama, kuidas nii paljusid inimesi erutas ühe laulu kavast väljavõtmise katse ja samas ei liiguta avalikkust asjaolu, et kurjakuulutava kiirusega läheneb meie rahva tähtsaimale kohtumisplatsile – Tallinna lauluväljakule – ehitustegevus. Sõitsin paar päeva tagasi Piritale ja nägin kraanasid, mis kasvatavad kõrghooneid Valve Pormeistri meistriteose – ehitusmälestiseks tunnistatud Lillepaviljoni – ning lauluväljaku vahele,» kirjutas Soosaar.

«Meenusid pildid 1960. aastate Pravdast, mis uhkeldasid sotsialismi saavutusega – kõrghoonetega Kalinini prospektil Moskvas. Stereotüüpsed elamukastid alandasid Venemaale omaseid sibulkuplitega kirikuid murust madalamaks. Miks aga siin, iseseisva Eesti pealinnas, haarab erahuvi oma raudsesse haardesse paiga, kust algas laulev revolutsioon? Kus te olete, pealinlased? Miks te ei ütle võimulolijatele, et Tallinna tuleb arendada kui kogu riigi pealinna?» küsib Soosaar.

«Eelmise laulupeo järel tõdesime, et tantsupidu tuleb pidada siinsamas, lauluväljaku kõrval, ning selleks oli siis seal ootamas veel täisehitamata ala. Riigikogu eelmises koosseisus sai algatatud eelnõu rahvuspargi rajamiseks Kadriorust kuni Pirita jõeni. Kahjuks ei Tallinna linnapea ega keskkonnaminister näinud selleks vajadust. Ju siis olid ja on neil mõlemal nimetatud territooriumil «sõbrad», kelle erahuvid seisavad kõrgemal rahvuslikest ideaalidest,» tõdeb autor.
 

Tagasi üles