Juhtkiri: valitsus või varane valimiskampaania

Täna alustab Taavi Rõivase valitsus oma esimest täistöönädalat. Koalitsioonilepe, mis sihi paika pani, on kena dokument, mis peaks vähemalt osaliselt lepitama ka seniseid  Reformierakonna tuliseid kriitikuid. Nn vasakpööre hoiti ära sotside kutsumisega valitsusse, uute tulijate hirm maandati neilt koalitsioonileppesse laenatud sihtidega. Seda ei saa sugugi pahaks panna, pigem vastupidi.

Ei olegi ju suurt vahet, kes paremat ja ausamat poliitikat ellu viima hakkab, peaasi, et asjad tehtud saaksid. Paraku on aga just see viimane veidi küsitav, ja mitte üksnes seepärast, et Reformierakonna vanad tugisambad seisavad Rõivase selja taga ja kujundavad valitsuse nägu tugevamalt kui kunagi varem pärast rahastamisskandaali, vaid peamiselt ajanappuse tõttu.

Värskel valitsusel on aega ametis olla vähem kui aasta, järgmise kevade riigikogu valimisteni. Isegi kui tegu on võimekate inimestega, ei ole tõenäoline, et olulisi muudatusi ette võtta jõutakse. Uued ministrid on jõudnud vaevalt üle kabinetiläve astuda, mitme nõuniku asjus pole endiselt veel lahendust. Töökorraldusprobleeme komplitseerib see, et kahes ministeeriumis tuleb senine struktuur ümber mängida. Struktuurimuutus tähendab alati lisatööd, see aga omakorda tähendab, et arvestatav osa aastasest valitsemisajast läheb muudatuste ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning sisuliseks tööks juba muutunud struktuuris jääb üsna napilt aega.