Karksi-Nuia kooli testinud pealinna tüdrukud: Tallinna noortel on tõsised eelarvamused

, õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi-Nuias nädala koolielu testinud pealinna tüdrukud leidsid, et Tallinnas kohtab sageli eelarvamuslikku suhtumist.
Karksi-Nuias nädala koolielu testinud pealinna tüdrukud leidsid, et Tallinnas kohtab sageli eelarvamuslikku suhtumist. Foto: Panther Media / Scanpix

Enamikule lastest võrduks vaheajal koolis käimine õudusunenäoga. Kaks Tallinna inglise kolledži tüdrukut pidasid, aga just seda parimaks viisiks saada huvitavaid kogemusi. Selgus, et nende otsus veeta nädal õppides August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis tasus end igati ära.

Fanny Lamp, kelle mõlemad vanaemad elavad Karksi-Nuias, tuli taolisele mõttele siin veedetud suvede tõttu. «Tahtsin teada, et kas muul ajal on Nuias sama lahe,» selgitas Fanny. Tema ema ja isa, kes on siinse kooli vilistlased, toetasid tütre ettevõtmist rõõmuga ja aitasid korraldada asjaajamist.

Kuna pealinna mõnes koolis antakse veebruaris nädal talvepuhkust, sujus see suurema vaevata ning Fanny ja tema klassiõde Elisabeth Luisk arvati ajutiselt siinse kaheksanda klassi hulka.

Et tegu polnud pelgalt nimekirja kandmisega, vaid tegelikult omaks võtmisega, selgus juba esimesel hommikul.

«Mõned uudishimulikumad klassiõed astusid julgelt juurde ja tutvustasid ennast. See oli ütlemata meeldiv. Päeva lõpuks tekkis tunne nagu oleksin ma terve senise koolitee AKGs käinud,» jutustas Fanny. Ta tunnistas, et just kaasõpilastega kohtumine oli teda kõige äravamaks muutnud. Elisabeth lisas, et avatud suhtumine iseloomustas ka teiste klasside lapsi. «Juba esimesel päeval tuldi teretama ning nime küsima,» lausus ta.

Tüdrukute sõnul said nad iga päev sõpru juurde ning hästi laabus ka suhtlemine õpetajatega. «See oli algusest peale täiesti pingevaba. Õpilased viskasid õpetajatega nalja. Kõige rohkem meeldis, et täiskasvanud läksid sellega kaasa ja lisasid veel omalt poolt vürtsi juurde. Minu koolis on distants õpetaja ja õpilase vahel veidi suurem,» rääkis Fanny.

Elisabeth kirjeldas oma kogemusi järgmiselt: «Mulle meeldis väga see, et tundides oli piisavalt õpitegevust ning tunnitöö sisaldas vaid kõige olulisimaid õpetusi ainest. Ka kodutöö hulk oli täiesti normaalne. Tunnid möödusid positiivselt ning vabas õhkkonnas.»

Elisabethi sõnul oli õpetajatest tunda, et nad tegid oma tööd rõõmuga, millest omakorda johtus abivalmidus.

Iseenesest küll väikseks, aga oluliseks tõsiasjaks pidas Fanny tähelepanekut, et siinsed õpetajad lõpetavad tunni head päeva soovides, samas kui pealinna koolis jääb lapse teregi sageli märkamata.

Vahetu ja sõbralik suhtlemine ei jäänud noorte sõnul üksnes kooliseinte vahele. Näiteks oli Fanny meeldivalt üllatunud, et tänaval vastasid kõik vastutulnud inimesed ta tervitusele ega pidanud paljuks naeratada.

«Olen vaimustuses nuiakate muhedast ja sõbralikust olekust. Te suhtute inimestesse eelarvamuseta. Võtate kaaslasi sellisena nagu nad on,» polnud tüdruk kiitusega kitsi. «Tallinnas tunnen, kuidas sageli vaadatakse enne välimust ja käitumist ning selle põhjalt tehakse valikuid. Minu arust on see väga kohatu ja ennatlik. Nuiakad suhtuvad asjasse vabamalt ning rahulolevamalt.»

Koolielu heade tahkudena tõstsid pealinna noored esile nii toitlustamist kui huvitegevust. «Koolitoit on külluslik, kasulik ning maitsev. Mind üllatas see, et teil pakutakse nii paljusid eri sorte leiva- ja saiatooteid ning jooke ja lisandeid, näiteks saiamäärdeid - meie koolis see puudub,» kõneles Elisabeth.

Siin veedetud aja jooksul jõudsid tüdrukud külastada ujulat ja lüüa kaasa kergejõustikutrennis, vesiaeroobikas, showtantsus, poksitoas ning keraamikaringis. «On suurepärane, et õpilastele pakutakse nii palju võimalusi huvitegevusteks ning seda lausa tasuta või väga mõistliku hinnaga. Kahju oli ainult sellest, et kõik õpilased neid võimalusi ära ei kasuta. Kui käiksin teie koolis, osaleksin küll nii paljudes ringides kui jõuaksin,» jätkas Elisabeth. Ta mainis ära ka toimeka õpilasesinduse ja meediagrupi tegemised, mis koolielu mitmekesistavad.

Mõlemad vahetusõpilased olid valmis tulevikus sama ettevõtmist kordama.

«Mu klassikaaslased olid igaüks omamoodi ning see tegigi neist nii toreda ja kokkuhoidva klassi. Jään neid igatsema,» nentis Elisabeth

«Siiani on tunne, et teie koolis on asjad omal kohal. Häid meenutusi jätkub küllaga. Loodan, et kohtume peagi,» arvas Fanny.

Arvamused:

Sirel Kruuse, AKG 8. klassi õpilane:
Taoline õpilasvahetus avardab silmaringi, näiteks saame teada, milline elu on linnakoolis. Fanny ja Elisabeth olid väga toredad, lõbusad, sõbralikud ja julged. Minu eelarvamus nendest oli hoopis teine, kuid juba neid esimest korda nähes sain aru, et see ei pea paika. Eriti tore oli see, et nad julgesid ise kohe suhelda ja rääkida, mitte ei hoidnud omaette. 

Eero Maling, AKG 8. klassi õpilane:
Arvan, et selline õpilasvahetus annab kindlasti koolile tagasisidet, et milline see tegelikult on, kuna võibolla oma kooli õpilased ei julge arvamust avaldada. Vahetusõpilased, kes meid läbinisti ei tunne, julgesid vabalt öelda, mis nad koolist arvavad ja see oli igati positiivne. Elisabeth ja Fanny olid hästi sõbralikud ja ei arvanud endast paremini kui meist, sest nad käivad nii-öelda paremas koolis. Nad sulandusid kiiresti ja said kõigiga hästi läbi mitte ainult meie klassist, vaid ka teistest klassidest!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles