Videolugu: festival Eesti Muusika Päevad tõi hakatuseks välja dirigendid rahva seast

Festival Eesti Muusika Päevad alustas kontsertidega Tallinna suuremates kaubanduskeskustes, kus kõigil soovijail oli võimalus sümfooniaorkestrit dirigeerida. Vaata lustakvat videolugu ja intervjuud festivali kunstiliste juhtide, heliloojate Ülo Kriguli ja Timo Steineriga!

Laupäeval alanud eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP) tähistab tänavu 35. tegevusaastat. Tänavuse festivali keskmes on sümfoonilised suurvormid. Festival toimub 5.–11. aprillini 2014.

Festivali avakontserdil kõlab esiettekandes Toivo Tulevi suurejooneline teos «Lamentatsioonid», mille kannavad ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos solistidega Daniel Reussi dirigeerimisel laupäeval, 5. aprillil kell 19 Niguliste kirikus. Tulevi teos tugineb Heebrea alfabeedil, «Jeremia nutulaulude» I osa ladinakeelsel tekstil ja «Dhammapada» Juan Mascaró ingliskeelsel tõlkel.

Eesti Muusika Päevadel, mis on üks tähtsamaid uue heliloomingu tellijaid Eestis, on tänavu kavas veel hulk uusi sümfoonilisi teoseid. Märt-Matis Lille uudisteoses «Põhjanaela paine» astub solistina üles armastatud saami joiguja Wimme, Mirjam Tally «Déjà vu» uues versioonis on solist Islandi harfimängija Gunnhildur Einarsdóttir ning Helena Tulve uudisteoses «Südamaa” klaverile ja orkestrile soleerib meie oma tunnustatud pianist Mihkel Poll. Kolme õhtu peale on jaotatud Tõnis Kaumanni uudisteose «Three Tails» esiettekanne. 

Rahvusooper Estonia jõududega saab esiettekande Margo Kõlari vokaalsümfooniline teos «Läbi varjude oru». Ootusärevust tekitavad Liis Viira heliluuletus «Tähevaikus» sümfooniaorkestrile ning Monika Mattieseni  «meng-leng-geleng» lugejale, orkestrile ja live-elektroonikale. Ometi jõuab ka kodusesse Estonia kontserdisaali Erkki-Sven Tüüri sümfoonia «De Profundis», mille maailmaesiettekanne toimus novembris Helsingis. Tatjana Kozlova-Johannes on koostöös videokunstnik Tarvo Hanno Varresega EMP-ile loonud teose «Betweenland».

Kõrvuti uute teostega kõlab Eesti suurvormide klassika Heino Ellerilt, Eino Tambergilt, Arvo Pärdilt, Raimo Kangrolt, Erkki-Sven Tüürilt, Gustav Ernesaksalt ja Eugen Kapilt. Võrreldes esimese ulatusliku festivaliga 1979. aastal (tollal Nõukogude Eesti Muusika Festival) kattuvad kontserdikavades seitsme helilooja nimed.

Festivalil osalevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja Pärnu Linnaorkester, lisaks Tallinna Kammerorkester. Iga sümfooniakontserdi eel kõlavad kammerteosed, mille esitajad pärinevad suuresti samal õhtul esinevast orkestrikoosseisust. Nende uudisteoste autorid on Mirjam Tally, Pärt Uusberg, Maria Kõrvits ja Islandi päritolu Páll Ragnar Pálsson.

Eesti Muusika Päevad jätkab traditsiooniliselt ka EMTA tudengitest heliloojate ja päris noorte kompositsiooniõpilaste loomingu tutvustamist. Reedel 11. aprillil kuulutatakse välja traditsioonilise Eesti Muusika Päevade preemia laureaadid. Festivali kontserdid toimuvad mitmetes Tallinna kontserdipaikades: Estonia kontserdisaalis, Niguliste kirikus, Lennusadamas, Kanuti Gildi SAALis, Kultuurikatlas ja Inglise Kolledžis.

Alates 1979. aastast peetud festivalil Eesti Muusika Päevad saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme.

Tagasi üles