Marran: Balti riikides võiksid alaliselt olla liitlaste maaväeüksused

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Marran
Mikk Marran Foto: Raigo Pajula

Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ütles täna Roostal XXX kõrgemate riigikaitsekursuste avakõnes, et lisaks õhuturbeoperatsiooni laiendamisele Ämarisse võiks NATO kohalolekut ja heidutust tugevdada liitlaste maaväeüksuste alaline kohalolek Balti riikides.

Marrani sõnul on täna alanud XXX kõrgemad riigikaitsekursused erilised, kuna need toimuvad kriitilisel ajahetkel nii Eesti kui kogu euroatlantilise julgeolekuruumi jaoks. «Seoses Krimmi annekteerimisega Putini režiimi poolt pole rünnaku all mitte ainult Ukraina, vaid kogu rahvusvaheliste suhete ja Euroopa julgeolekukorralduse põhimõtted,» ütles kaitseministeeriumi kantsler ministeeriumi pressiesindaja teatel.

Marrani sõnul on väga oluline, et USA ja kogu läänemaailm ei vajuks lähiajal mugavustsooni ega läheks Putini näilise de-eskalatsiooni õnge. «Lääs ei tohiks Vene Föderatsiooni poolset eskalatsioonist hoidumist – näiteks mittetungimist Ida-Ukrainasse – tõlgendada kui kriisi de-eskalatsiooni,» ütles Marran.

Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul peab NATO lähinädalatel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete paketi. «Parim võimalik lahendus NATO kohaloleku ja heidutuse tugevdamiseks lisaks Balti õhuturbeoperatsiooni laiendamisele Ämarisse oleks liitlaste maaväeüksuste permanentne kohalolek Balti riikides,» ütles Marran.

Tänasest reedeni kestvate XXX kõrgemate riigikaitsekursuste jooksul saavad kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast. Samuti kuulavad kursusel osalejad loenguid rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst, Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust.

Kursustel esinevad ettekannetega teiste seas peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, välisminister Urmas Paet, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning kaitse-, välis- ja siseministeeriumi ametnikud ja kaitseväe ohvitserid.

Alates 1999. aastast kaks korda aastas toimuvaid kõrgemaid riigikaitsekursuseid korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostöös kaitse-, sise- ja välisministeeriumiga. Tänaseks on kursused läbinud üle 1300 inimese erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, sõjaväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles