Soome peaministri Jyrki Kataineni teade tagasiastumisest on põhjanaabrite sisepoliitika pommuudis. Teisalt näeme nüüd nii Läti, Eesti kui ka Soome näitel, kuidas Euroopa Liidu valimistsükkel koosmõjus rahvusriigi parlamendivalimiste ajaga määrab sedasorti poliitilisi manöövreid ja nende ajastust.
Tellijale
Juhtkiri: Soome peaminister võttis Ansipilt õppust
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
7. aprill 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis astus vabatahtlikult ametist tagasi eelmise aasta lõpus, Andrus Ansip teatas tagasiastumisest 23. veebruaril ning nüüd andis oma ametist lahkumisest teada Katainen. Kõik kolm on suure tõenäosusega ka tulevased Euroopa Komisjoni liikmed. On ilmne, et väikeriikidel on lihtsam saada komisjonis mõjukamat portfelli, pakkudes ametisse endise peaministri tasemel poliitikut, keda Euroopa poliitika tipud juba hästi tunnevad. Kusjuures küllap on eelised just neil ekspeaministritel, kes alles äsja – mitte paljude aastate eest – osalesid kõigil Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja vaidlustel.