Eesti tahab enne tanke saada uue kalli õhutõrjesüsteemi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

NASAMSi süsteemi katsetuste ajaks Põhja-Norras tuleb kümnete kilomeetrite ulatuses merd kalurite eest kinni panna.

FOTO: Kongsberg

«Yeah baby,» kaikus üle künka rõõmus ameerikapärane hüüatus. Silmapiiril, merest väheke kõrgemal, tekkis taevasse tume plekk – 3,7 meetri pikkune AMRAAMi rakett oli väikese mudellennuki sodiks tulistanud.
 



Põhja-Norras merekaldal asuvale künkale oli kogunenud 30–40 inimest, nende seas palju ameeriklasi, norrakaid, soomlasi, poolakaid ja ka mõned Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad. Nad olid tulnud vaatama suhteliselt haruldast sündmust – keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS lahinglaskmist.

Norralasi ja ameeriklasi huvitas NASAMSi süsteemi müümine, eestlased ja poolakad olid seal ostumõtetega ning soomlased käisid vaatamas, kuidas nende juba tellitud süsteem tegelikult töötab.

Eestil on plaanid paika pandud ja leitud, et tuleks hankida korralik keskmaa õhutõrjesüsteem, mis lubab võimaliku vaenlase lennukeid kaugemalt ja kõrgemalt alla tulistada.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul on kavas süsteem hankida selle kümnendi jooksul või vähemalt hankega alustada.

Esimene eelistus

Seni pole veel otsustatud, milline süsteem osta. Kui aga raha saadakse, siis on keskmaa õhutõrjesüsteem kaitseväe eelistuste seas üks esimesi, kindlalt eespool vahepeal suurt kõneainet pakkunud tankidest. NASAMS on omakorda seda vaatamas käinute sõnul üsna hea näide sellest, mida Eesti vajab.

NASAMSi töötasid välja norralased 1990. aastatel, kasutades paljuski USA tehnoloogiat. Norralased võtsid ameeriklaste AMRAAMi õhutõrjeraketi, mida seni tulistati vaid lennukitelt, ja panid selle maapealsesse raketiseadeldisse.

Kuna AMRAAMi rakett on NATO õhuvägedes üsna levinud, siis võimaldab ühtne raketitüüp neid vajadusel lennukite ja maapealsete süsteemide vahel vahetada.

Ameeriklastelt pärineb ka NASAMSi Sentineli radar, norralased aga lisasid sellele omalt poolt firma Kongsberg juhtimissüsteemi. Sama firma pani selle lego ka lõpuks juppidest kokku.

Ühes laskeseadeldises on kuus raketti ja kõik raketid on võimalik korraga välja lasta. Raketid suudavad õhus omavahel suhelda ja otsustada, milline neist millise lennuki alla tulistab.

AMRAAMi raketti on lennukitelt tulistades kasutatud ka sõjaolukorras, maa pealt lastes pole seda lahingus käiku võetud. Ent õppustel on tabamuste protsent üle 90.

Maa pealt lastes on AMRAAMi rakettide laskekõrgus ametlikult kuus kilomeetrit ja kaugus üle 15 kilomeetri, ent tegelikult võivad need näitajad olla palju paremad, kinnitasid NASAMSi tundjad.

Praegu käib Eesti kaitseväes ja kaitseministeeriumis töö, et täpsemalt paika panna, millistele tingimustele keskmaa õhutõrjesüsteem vastama peab. NASAMSit näiteks tuues on aga selge, et alla kolme laskeseadeldise osta pole mõtet, lisaks on tarvis sinna juurde ka radarit ja juhtimissüsteemi.

Krõbe hind

Omaette küsimus on, kas seda tasuks integreerida ka praeguse Mistrali õhutõrjesüsteemiga. Kongsbergi müügimees Arne Gjennestad kinnitas, et see on vaid tellimise küsimus.

Selline süsteem on väga kallis, makstes mitu korda enam kui miljard krooni maksma läinud lühimaasüsteemi Mistral hange. Kaitseministeeriumi õhutõrjespetsialisti Märt Mäe sõnul on kolm miljardit krooni hind, millega tasuks arvestada.

NASAMSit hakkavad peatselt kasutama ka soomlased, kes vahetavad välja oma Vene päritolu keskmaa õhutõrjesüsteemi. Sama süsteemi kasutavad ameeriklased Washingtoni piirkonna õhuruumi valvamiseks, sest see on palju odavam kui hävitajate pidev õhushoidmine.

Nii soomlased kui norralased kasutavad NASAMSi juures ajateenijaid, kes moodustavad meeskonnast enamuse.

Tagasi üles