Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.
Aastaks 2040 langeb viie linna rahvaarv alla algset 10 000
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
8. aprill 2014, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldjoontes toimub seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel järgmise ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades rahvastiku vähenemine ja vananemine, kuid linnade käekäik on erinev, teatas statistikaamet. Rahvastikku võidavad juurde Tallinn, Tartu ja Tallinna tagamaale jääv Maardu linn.
Teised maakonnakeskused kahanevad. Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna (Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare) rahvaarv allapoole algset 10 000 elaniku piiri.
Kõige jõudsamalt väheneb elanike arv Võru linnas, kus on praegu 12 757 elanikku. Prognoosi kohaselt on see arv aastaks 2040 8930. Valgas on 2040. aastal 12 665 inimese asemel 8934 inimest. Jõhvi puhul on need arvud vastavalt 10 918 ja 8121.
Haapsalu elanike arv väheneb 10 354 elanikult 7806 elanikule. Kuressaares elab prognoositavalt 9432 inimest praeguse 13 175 asemel.
Suurem rahvaarvu vähenemine ootab ees ka Viljandit ja Kohtla-Järvet.
Suureneb linna- ja väheneb maarahvastiku osatähtsus. Kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61 protsenti. Praeguste rahvastikusuundumuste jätkumisel kasvab Eesti elanikkonnas peamiselt Tallinna ja Tartu linna elanikkonna osatähtsus. Seda eriti Tallinna puhul – kui praegu elab pealinnas 31 protsenti Eesti elanikkonnast, siis 2040. aastal 35 protsenti.
Prognoositavalt elab Tallinnas 2040. aastal 424 110 ja Tartus 104 181 inimest. Maardu linna elanike arv kasvab 17 794 inimeselt 18 446-le.
Rahvastiku koosseis vananeb. Selle tulemusel muutub praegune seis, kus kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav (alaealine või pensionär), paljudes linnades selliseks, kus ühe tööealise kohta on üks ülalpeetav ja selleks on enamasti pensioniealine inimene.
Linnade rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud kõiki rahvastikuprotsesse: sündimust, suremust ja rännet. Loomuliku iibe puhul kasvab sündimustrend perioodi lõpuks 1,8 lapseni naise kohta ning suremuse juures on arvestatud, et oodatav eluiga jätkab kasvamist. Välisränne on intensiivsem nooremates vanuserühmades ning siserändes toimub noorte linnastumine ja pereealiste eeslinnastumine.