Minister Ossinovski ei usu ELi venekeelse telekanali edusse

Pildil uus haridus -ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Kristjan Teedema

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ei usu Euroopa Liidust lähtuva uue venekeelse telekanali projekti edusse ja soovitab panustada rohkem venekeelsesse programmi Eestis.

«Põhimõtteliselt on seda tüüpi asju ju tehtud,» ütles Ossinovski BNSile antud intervjuus ja tõi näiteks Euronewsi venekeelse programmi. «Aga ma arvan, et Euroopa informatsiooni levitamise formaat jääb inimestele liiga kaugeks, nagu ka Euroopa Liidu asjad jäävad inimestele natukene liiga kaugeks. Me peaksime rohkem pingutama oma siseriikliku venekeelse info edastamise küsimustega,» ütles Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda kuuluv minister.

Ossinovski nimetas nukraks olukorda, kus rahvusringhäälingu teises kanalis ETV2 on ainus venekeelne saade pooletunnine «Aktuaalne kaamera». «Sisuliselt on jäänud rahastusest ilma ainus venekeelne poliitikasaade «Kolmnurk» ehk «Treugolnik». Kas see on nagu mõistlik suund? Ma arvan, et ei ole,» rääkis Ossinovski.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideeriv Anvar Samost saatis teisipäeval kultuuriminister Urve Tiidusele ettepaneku uurida Euroopa Liidu venekeelse teleprogrammi (Golos Jevropõ) loomise võimalusi.

«Praegu on Eestil koos Läti ja Leeduga parim hetk sellise algatusega välja tulla,» ütles Samost. «Usun, et kultuuriminister, vajadusel koostöös välis-, kaitse- ja peaministriga, astub vajalikke samme.» Samost esitas esmaspäeval Postimehes avaldatud arvamusloos idee tasakaalustada Venemaa telekanalite propagandat Euroopa liidu venekeelse teleprogrammi loomisega.

Samost juhtis oma artiklis tähelepanu sellele, et Venemaa on asunud meedias viimastegi vabade väljaannete piiramisele. «Häid ajakirjanikke, toimetajaid ja muid ajakirjanduses tegevaid inimesi, kes oma tööd enam teha ei saa, on kindlasti päris palju. Neil oleks vaja omakeelset rakendust, eelistatult vabal maal,» märkis Samost.

Euroopa liidu finantseeritav meediagrupp Golos Jevropõ võiks Samosti nägemuses edastada meelelahutuslikku venekeelset teleprogrammi, mille koosseisus oleks korralikud uudised ja publitsistika ning mis keskenduks eelkõige Venemaal toimuvale, kuid ka Venemaa naaberriikide teemadele. Lisaks saaks sama brändi all pakkuda venekeelset uudisteveebi.

Samost märkis kirjas kultuuriministrile, et on Vene propagandale objektiivse ja ausa vastukaalu loomine on Eesti ja Euroopa huvides ning meie vene emakeelega kaasmaalastele väärika valikuvõimaluse pakkumine.

Läti ministrid on valmis heakskiitu andma Baltimaade ühise venekeelse telekanali loomisele, ütles peaminister Laimdota Straujuma pärast teisipäevast istungit ajakirjanikele.

«Me arutasime seda täna. Ministrid usuvad, et see algatus - Baltimaade ühine venekeelne telekanal - on väärt toetamist. Keskustelu oli muidugi praegu puhtteoreetiline, sest me ei ole saanud veel vastavat ettepanekut meie televisioonilt ega ka mõnelt teiselt ettevõttelt,» selgitas peaminister.

Läti riigitelevisiooni (LTV) juht Ivars Belte ütles varem, et Baltimaade ühise venekeelse telekanali loomine läheks maksma umbes kaks miljonit eurot. Belte sõnul on telekanali loomist Eesti kolleegidega juba arutatud, teisipäeval on ees kohtumine Leedu riigitelevisiooni esindajatega. Belte sõnul võiks uus kanal käivituda juba 2015. aastal.

«Kolme eri kanali loomisel pole mõtet, meil tasuks jõud ühendada ning osta autoriõigused kolme peale,» ütles Belte.

Kui Eestilt ja Leedult on positiivne vastus saadud, läheb projekt Belte sõnul Läti ringhäälingunõukogu ette, rahastamise peab otsustama Läti valitsus. Läti eelarvest võib projektile kuluda järgmisel aastal umbes miljon eurot.

Belte ütles teisipäeval Läti parlamendi isamaalise hariduse allkomitee liikmetega kohtudes, et praegu on aeg langetada õigeid otsuseid, et Läti ei kaotaks arvestatavat osa oma ühiskonnast - venekeelseid elanikke. «Lõimumine läti keele alusel ei kulge kuigi hästi ning ka sellel osal vaatajaskonnast on õigus riigi rahastatud infole,» ütles Belte.

Kultuuriminister Urve Tiidus ütles Delfile, et ühise venekeelse telekanali idee tervitatav ja kaalumist väärt, kuid selle teostamine pole lihtne väljakutse isegi mitme riigi koostöös. «Olen seda meelt, et need ideed on tõsist kaalumist väärt,» sõnas Tiidus. Ta lisas, et mõtet konkreetselt Balti riikide või ka rohkemate Euroopa riikide ühisest telejaamast, mis looks võimaluse pakkuda alternatiivi venekeelse televaataja jaoks, on välja pakutud varemgi.

«Selle teostamine on aga paras pähkel ja ilmselgelt poleks see rahalises mõttes lihtne väljakutse. Isegi mitme riigi koostöös,» tunnistas Tiidus.

Ministri hinnangul oleks praktilistel kaalutlustel mõistlik kiiremate lahenduste jaoks panustada sinna, kus on potentsiaal heade tegijate ja vaatajaskonna näol juba olemas. «Näiteks venekeelne «Aktuaalne kaamera». Tuleks vaadata peale juba varasemalt tuttavatele saateformaatidele, mis on olnud vaatajate poolt hinnatud ja mõelda, kas on võimalik neid veelgi atraktiivsemaks kujundada,» rääkis ta.

«Peame siiski meeles pidama, et kuigi televisioon on vene keele kõnelejate jaoks üks olulisi info saamise kanaleid, pole see kindlasti mitte ainuke. Eriti noorema põlvkonna jaoks, kes hangib oma infot olulisemal määral interneti vahendusel. Täna on olemas küllalt tugevad venekeelsed uudisteportaalid mitmel Eesti väljaandel, olgu see Postimees, Delfi, ERR. Ja meediapilti tervikuna vaadates ei saa unustada ka ERRi venekeelse Raadio 4 suurt kuulajaskonda,» sõnas minister.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles