Rahvaliit: valimisea alandamisega ei tohi kiirustada

Noortevolikogu.

FOTO: Lennart Rikk

Rahvaliidu ühe juhtfiguuri Mai Treiali sõnul ei tohiks valimisea allapoole toomist otsustada kiirustades.

«Kahtlemata on oluline, et otsustusprotsessidesse on kaasatud võimalikult palju inimesi,» kinnitas Treial Postimees.ee’le.

«Meie põhiseadus sätestab selle, et hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastaseks. Kohalike omavalitsuste valimisel on seatud lisatingimus, et hääleõiguslikud on just selle omavalitsuse maa-alal elavad kaheksateist aastaseks saanud isikud,» meenutas riigikogu liige.

«Riigikogus koguneb igal aastal noorte parlament. Nii on linna- ja vallavolikogude juures võimalik luua noorte volikogu, et noortel oleks võimalik demokraatia arengut toetada ja osaleda arvamuse avaldamises ning saada ka ise vajalikku inforamatsiooni,» rääkis Treial.

Noorte volikogude töö võiks Treiali hinnangul hoogustuda, mis annaks noortele ühiskonnas suurema sõnaõiguse. «Niiviisi saadakse kogemusi ja enesekindlust osalemiseks ühiskondlikus elus.»

«Arvestades seda, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt peetakse täielikult teovõimeliseks 18-aastaseks saanud isikut, tuleb valimisea allapoole toomise idee edasiarendamisel arutleda ka selle põhimõtte üle,» meenutas poliitik.

Kui Soome justiitsministri Tuija Braxi (Roheline Partei) praegune plaan läbi läheb, võivad Soomes kohalikel valimistel peatselt hääletuskastide juurde pääseda ka alaealised teismelised.

Alates 16. eluaastast noorte kohalikke omavalitsusi valima lubamise plusside ja miinuste uurimiseks moodustatud töögrupp andis hiljuti üle oma raporti. Valimisea langetamine oleks vaid üks 30 meetmest, mida Soome valitsus kavandab, et suurendada kodanike poliitilist aktiivsust.

Praegu on ainus Euroopa Liidu riik, kus kõigil valimistel juba alates 16. eluaastast osaleda saab, Austria. Seal alandati valimisiga 2007. aastal. 16-aastaselt saab valida veel näiteks ka Kuubal ja Brasiilias.

Tagasi üles