Sepp: noored tunneksid end ise manipuleeritavatena

Evelyn Sepp

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja Keskerakonna liige Evelyn Sepp rõhutas võimalikust valimisea alandamise ideest rääkides, et tegu pole lihtsa meeldivuse küsimusega ning et noored ise pole ideest sugugi vaimustuses, kuna tunneksid end sel juhul potentsiaalsete manipuleerimise objektidena.

«Ebaõiglane oleks alustada lõpust ehk anda lihtne ei–jah vastus; see pole päriselt vaid meeldimise küsimus ja teema väärib kindlasti  palju põhjalikumat arutelu kui seni toimunud on,» rääkis Sepp Postimees.ee’le.

«Olen oma paljudel kohtumistel kooliõpilastega küsinud, kas nad tahaksid sellise muudatuse seadustamist. Enamikus on nende noorte mõttekäik käinud rada pidi, et nad ei tea piisavalt palju poliitikast, ei saa piisavalt objektiivset infot ja nad ei taha saada seetõttu manipuleeritavaks,» kirjeldas Sepp.

«Ehk siis argumenteeritud vastus on olnud eitav. Algul oli selline vastuseis mulle mõnevõrra üllatav,» tunnistas ta.

«Peaaegu veel laste grupikuuluvuse teema on koolikeskkonnas ülimalt tundlik, sellest ka üha kasvav koolivägivald ja kõik muu, mis sellega seondub. Kui tuua siia veel ametlikult lisaks nn parteipoliitika, mis sunnib niigi emotsionaalses keskkonnas end «lahedate» inimestega samastama, avab see tänase poliitilise kultuurituse ja koolikeskkonna suhtelise ebaturvalisuse õhustikus sellise Pandora laeka, mille juures plusse on raske näha,» hoiatas poliitik.

«Nüüd veel sellest, et mida selle sammuga siis võita võiks. E-hääletuse suurema uuringu raames tuvastati tõsi, et kõige nooremas valijategrupis on passiivsus kõige suurem – ca 30 protsenti ei käi valimas. Seega siis pole ilmselt noorte valimisea langetamine võtmeküsimus, vaid hoopis see, miks 18-aastased on nii passiivsed,» leidis Sepp.

«Kui neile küsimustele on selgemad vastused olemas, on põhjust edasi arutada ka selle üle, kas ja miks võiks valimisiga veel langetada. Samas loodan, et noori ja lapsi puudutav põhjalikuma arutelu, sh. ka seesama küsimus jõuab sügisel ka riigikogusse nn. Valge Saali foorumina. Olen seda ideed tuliselt toetanud põhiseaduskomisjonis,» rääkis Evelyn Sepp.

Kui Soome justiitsministri Tuija Braxi (Roheline Partei) praegune plaan läbi läheb, võivad Soomes kohalikel valimistel peatselt hääletuskastide juurde pääseda ka alaealised teismelised.

Alates 16. eluaastast noorte kohalikke omavalitsusi valima lubamise plusside ja miinuste uurimiseks moodustatud töögrupp andis hiljuti üle oma raporti. Valimisea langetamine oleks vaid üks 30 meetmest, mida Soome valitsus kavandab, et suurendada kodanike poliitilist aktiivsust.

Praegu on ainus Euroopa Liidu riik, kus kõigil valimistel juba alates 16. eluaastast osaleda saab, Austria. Seal alandati valimisiga 2007. aastal. 16-aastaselt saab valida veel näiteks ka Kuubal ja Brasiilias.

Tagasi üles