/nginx/o/2010/06/14/386184t1hd267.jpg)
Tehnika tänava viimase pikendusjupi avamisel täna keskpäeval ütles linnapea Edgar Savisaar, et Tallinn on liblikakujuline ning uue teelõigu lisandumine tegi liblika keskosa laiemaks.
Savisaar: tegime Tallinna keskpaiga veidi laiemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna pidulikult avatud veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse teelõiguga jõuti lõpule Tehnika tänava paar aastat tagasi alanud pikenduse rajamisega. Viimane jupp kulgeb Veerenni tänavast kuni Filtri teeni, kustkaudu pääseb hõlpsasti otse bussijaamani.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul oli Tehnika tänava pikenduse rajamise peamine mõte suunata liiklust kesklinnast kõrvale. Eile lõplikult valminud Tehnika tänava pikenduse kaudu saavad Mustamäelt, Õismäelt ja Nõmmelt tulnud autod suhteliselt rahulikult sõita bussijaama, aga ka Kardriorgu ja Lasnamäele.
Tehnika tänava pikenduse avamine peaks vähendama kesklinna liikluskoormust. Arvutuste järgi läbib seda tänavat ööpäevas 15 000 sõidukit.
Savisaar mainis avamisel, et uue teelõigu ehitamisel oli mitu eripära. Näiteks tuli rajada 12 meetri kõrgune metallaed Tallinna vangla juurde. Samuti oli vaja kõrvaldada pinnasereostus, mille käigus veeti minema 7100 tonni saastunud pinnas. Nimelt paiknes tee alla jääval maal Nõukogude ajal asfalditehas, kust reostus pinnasesse sattuski. 5,5 miljonit krooni saaste kõrvaldamiseks andis keskkonnainvesteeringute keskus.
Tehnika tänava pikenduse rajamise peatöövõtja AS Tallinna Teed juhatuse esimees Tiit Padar mainis, et möödunud talvel seisid suure lume tõttu ehitustööd rohkem kui kaks kuud. Pärast seda veeti ehitustandrilt minema ligi 4000 kuupmeetrit lund. Enne tööde algust tuli aga esmalt lahti saada 25 000 tonnist prahist, kuna tulevase tee alale oli aegade jooksul tekkinud Tallinna üks paljudest isetegevuslikest prügimägedest.
Tehnika tänava viimase pikendusjupi ehitus läks maksma 30,7 miljonit krooni, millest 85 protsenti ehk 26,1 miljonit krooni tuli Euroopa regionaalarengu fondist. Tallinn käis välja 4,6 miljonit.
Ehituse käigus rajati ka kergliiklustee, pandi paika vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorud, tänavavalgustus ning foorisüsteemid ja tehti haljastus.