Neli aastat tagasi avaldas Ameerika Ettevõtlusinstituudi ökonomist Desmond Lachman Financial Timesis artikli «Kreekat tundub ees ootavat Argentina tee», kus ta väitis, et nii nagu kõnealune Lõuna-Ameerika riik kümme aastat tagasi, liigub Kreeka reipalt oma valuutarežiimi viimaste päevade poole. «On väga tõenäoline, et kahe-kolme aasta pärast, kui suur osa valitsusvaheliste organisatsioonide abirahadest on tuulde lennanud, lõppeb Kreeka eurotsooni liikmelisus suure pauguga,» kirjutas Lachman tollal.
Pärast hiilgavat oksjonit tuleks Lachmani pidada ilmselt veel üheks Kreeka majanduse vastupanuvõimet ja Euroopa Liidu ladviku poliitilist otsustavust alahinnanud pahatahtlikuks pessimistiks. Ometi räägib Argentina ja Kreeka tähtsamate makroökonoomiliste mõõdikute võrdlus peaaegu iga näidiku osas Argentina kasuks. Nii ulatus 2001. aastal sealne eelarvepuudujääk kuue protsendini ja valitsuse võlakoorem 60 protsendini SKTst, väliskaubandusdefitsiidi suuruseks mõõdeti viis miljardit dollarit. Kreekas olid need kolm näitajat 2009. aastal vastavalt 13 ja 115 protsenti ning 12 miljardit dollarit. «Kui Argentina oli autoavarii, siis Kreeka on 9/11,» võtab oma 2011. aastal ilmunud raamatus «Kreeka «vastik» võlg» need arvud ilmekalt kokku fondijuht Jason Manolopoulos.
