Siilist ja udust, karupojast rääkimata

Marite H. Butkaite
, Teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eluküsimus. Millised on need teosed, ilma milleta ei saa elada?» ühendab ühte suurde saali Eesti kunsti tähtteosed läbi aja.
«Eluküsimus. Millised on need teosed, ilma milleta ei saa elada?» ühendab ühte suurde saali Eesti kunsti tähtteosed läbi aja. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Uue Teatri senised lastelavastused põhinevad klassikalisel materjalil, kuid on selgelt omanäolised ja arvestavad sihtrühmaga. Eelmise hooaja algul esietendunud «Hansu ja Grete ...» jätkuks on «Siil udus».

Lastelavastuse «Siil udus» alus on kultusanimafilm, mis jõudis ekraanidele 1975. aastal ja on sellest ajast olnud mitme põlvkonna kaaslaseks.

Ringiga on siilike, karupoeg ja hobune jõudnud Laia tänava teatrimajja. Lavastaja Leino Rei on siili teekonna kandnud üle teatrisse ja teatrikeelde. Pisikesele vaatajale on tõenäoliselt kõik niikuinii uus ja huvitav, kuid magusa kommi leiab ka täiskasvanu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles