Zolotko helged lapsepõlved

Jevgeni Zolotko mõtiskleb ajalise ja ajatu üle. Foto: Margus Ansu

Jevgeni Zolotko oskab ruumi omapära geniaalselt ära kasutada.

Jevgeni Zolotko loomingust kirjutamine muutub üha vaevalisemaks. Kui eelmine monumentaalne kuueosaline näitus toimus Tartu kunstimaja pööningul (vt PM 03.10. 2012), kus aknast paistev taevas pani tolmuste asjade keskel mõneks hetkeks mõtlema oma hinge rännakutest tuhandete aastate taha ja ette, kõrgele ja kaugele, siis nüüd roostes torude ja aukliku põrandaga lagunevas keldris on kõik mõrane ja sumbunud.

Ma ei tea kunstnikku, kes oskaks nii geniaalselt ära kasutada ruumi omapära ning panna kõnelema igas ruumis vaid kaks-kolm näiliselt täiesti mõttetut asja.