Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Enam kui sada aastat on möödunud Noor-Eesti rühmituse kuulsast hüüdest: «Rohkem euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks!» Ja aeg on näidanud, et me oleme seda tõepoolest alati tahtnud. Suutsime kõige kiuste olla euroopalikuks aknaks isegi 20. sajandi rahvaste vanglale, Nõukogude Liidule. Raudsete trellide taga olid inimlikud väärtused nihkes ning nagu teisitimõtlejad, nii said seda vahetult tunda ka kõik need, kes polnud «normaalsed».
Mitmes mõttes igati euroopalikus Eesti Vabariigis ei ole alaväärtuslikke inimesi ja just seepärast oleks aeg ka edasi liikuda kooseluseadusega, mis eelnõuna nüüd riigikokku jõuab. Esiteks on see üldinimlik. Teiseks, nagu on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler, ei ole praeguses õigusruumis tagatud elukaaslaste kaitse, sõltumata nende soost.