E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Keskkonnakomisjon arutas Ülemiste kallasraja avamist

Uwe Gnadenteich
, reporter
Keskkonnakomisjon arutas Ülemiste kallasraja avamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Riigikogu keskkonnakomisjon pidas Ülemiste veepuhastusjaamas väljasõiduistungi, et tutvuda asjaoludega enne seda, kui hakatakse kujundama seisukohta Ülemiste järve kalda rahvale avamise osas.


Riigikogulane Tõnis Kõiv tuli sellise ettepanekuga välja möödunud aastal, kuid asja sisulise arutamiseni pole tegelikult jõutud, kuigi vastaseid on tema plaanil palju.

Ülemiste veepuhastusjaama juht Riho Sobi ütles komisjoni koosolekul, et tema on kallasraja avamise vastu. «Kui me tahame seda teed minna, siis peaksime kõigepealt tegema riskianalüüsi ja vaatama, millised on riskid ning millised on võimalused nendega toimetulekuks. Ja mis see kõik maksma läheb,» ütles Sobi. Paunküla veehoidlas võib tema sõnul ujuda küll, aga mida lähemale Ülemiste järvele, seda kriitilisemaks vee puhtusega asi läheb.

«Ööpimeduses käiakse Ülemistesse võrke panemas ja eelmisel sügisel leidsime ühe paadi, mis oli jäässe külmunud. Praegu talitseb huvilisi seadus, aga kui enam keeldu ei ole, siis ma kardan, et me ei suuda neid ohjeldada,» lisas Sobi.

Terviseamet ütles Kõivu plaanile oma resoluutse «ei» juba eelmisel aastal ning see pole muutunud. Nimelt leiab amet, et Ülemiste järv on Tallinna ainus joogiveeallikas, kust saavad joogivett 380 000 Tallinna elanikku ja seal ei tohi millegagi riskida.

Kõivu plaan ei näe sugugi ette Ülemiste järve ümbert piirdeaia ära võtmist. Tema lubaks kõndijad, jooksjad ja jalgratturid järve äärde ühest kindlast kohast, veepuhastusjaama valve all oleva territooriumi lähedalt. Sealt võiksid nood siis mööda järvekallast kulgevat teed liikuda järve lõunakaldale, Peetri küla kanti, kus oleks teine sisse- ja väljapääs.

«Praegu räägitakse tõsiste nägudega ohust, et inimene sõidab jalgrattaga mööda Ülemiste järve lõunakallast ning rikub vee ära. Kuidas ta rikub? Ta ei saagi ju rikkuda,» ütles Kõiv Postimehele.

«Igasugused riskid, millest täna räägiti, ei ole seotud inimeste liikumisega järve lõunakaldal. Aga must-valgelt saab see selgeks siis, kui paneme riskid paberile ja kirjeldame nende mõjud ära. Seejärel saab neid hinnata ja otsustada, kas mõjud on üldse märkimisväärsed ja vajavad leevendusmeetmeid või mitte,» lisas ta.

«Näiteks kalapüügikeeld Pirita-Ülemiste kanali ääres on minu arvates täielik anakronism, millel ei ole mingit ratsionaalset sisu. Lihtsalt on keelatud ja kõik. Igal keeld peab aitama maandada mingit riski ja olema kaalutletud. Nii kalapüüki kanali ääres kui liiklemist järve lõunakaldal tuleb hinnata sama mõõdupuu järgi. Kas on risk ja milline ja kuidas leevendada?» lausus Kõiv.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles pärast istungit, et ta on siiani kallasraja avamise vastu olnud ja üks koosolek ei suutnud seda arvamust muuta, kuid kindlasti sai sealt hulgaliselt infot edasisteks aruteludeks.
 

Märksõnad
Tagasi üles