Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul astuks Eesti täna riigikogule üle antud kooseluseaduse vastuvõtmisega esimese sammu lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste (LGB) ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, mis puudutab perekonnaelu kaitset.
Võrdõigusvolinik: samasoolistel paaridel on õigus pereelu kaitsele
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. aprill 2014, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perekond on Eesti põhiseaduse järgi riigi kaitse all. Õigus pere luua ei ole rahvusvahelise inimõiguste arusaama ega Eesti põhiseaduse järgi seatud sõltuvusse inimese seksuaalsest identiteedist. Tänaseni on Eestis aga kehtinud olukord, kus samasooliste paaride kooselu ning sellest koosolest tekkivaid õigussuhteid riiklikult ei tunnistata,» märkis Sepper.
Gei- ja lesbipaaride õigust perekonnaelu kaitsele on oma lahendites käsitlenud Sepperi kinnitusel Euroopa Inimõiguste Kohus. Strasbourgi kohus on leidnud, et samasooliste inimeste püsiv partnerlus kuulub perekonnaelu kaitsealasse samamoodi kui heteropaari kooselu.
«Seadustades samasooliste paaride võrdsed õigused perekonnaelule ning selle kaitsele, saadab riik üliolulise sõnumi – te olete võrdsed kodanikud võrdsete õigustega, teie pered ja lapsed on Eestile sama väärtuslikud kui ükskõik millised teised pered,» rõhutas Sepper.
Ta lisas, et ühtlasi aitab see lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste lähedastel aktsepteerida pereliikme või sõbra elanikkonna enamusest erinevat seksuaalidentiteeti.
Eesti ühiskonnas on tõrjuvad või sallimatust väljendavad hoiakud seksuaalvähemuste suhtes võrdõigusvoliniku kinnitusel üsna levinud, põhjustades muu hulgas diskrimineerimist nii tööelus, aga ka teenuste pakkumisel. See sunnib geisid, lesbisid ja biseksuaale varjama oma identiteedis seksuaalsusesse puutuvat osa.
«Sallimatus ei sobi kaasaegsesse inimõigusi asutavasse ühiskonda ega vii meie riiki edasi. Samasoolistele paaridele perekonnaõiguste tagamine on oluline samm kõigi Eesti inimeste võrdse väärtustamise poole, aidates ühtlasi kaasa sallivuse kasvule,» toonitas Sepper.
Võrdõigusvoliniku kantselei tõi välja, et üle Euroopa ja ka Eestis kogutud andmeid LGB-de õigusliku seisundi, tõrjutuse ja vägivallakogemuste ning nende mõjude kohta inimese tervisele. Homoseksuaalsete laste vanematel on näiteks raske laste seksuaalse sättumuse teadmisega kohaneda, koduste reaktsioonid võivad olla valulikud ja vahel isegi vägivaldsed. Teismeeas oma seksuaalset identiteeti avastavad noored seisavad silmitsi väga keeruliste olukordade ja tihti suure mõistmatusega nii kodus kui ka koolis. Vastuolud, eelarvamused ja hirmud tekitavad aga stressi ning ohustavad LGB-de heaolu ja vaimset tervist. Mitmetes Euroopa riikides on leitud, et LGB-noorte seas on enesetapud oluliselt sagedamad võrreldes heteroseksuaalsete noortega.