Autojuhtidele võib kohustuslikuks saada unisuse test

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Roolis tukastamine on autojuhtidele probleemiks.

FOTO: Corbis/Scanpix

Maanteeamet leiab, et enne autojuhi tervisetõendi väljastamist võiks välja selgitada ka, kas autojuhil on probleeme liigunisusega või vaevab inimest uneapnoe.

«Praegu töötatakse välja lihtsat küsimustikku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda ja teada saada, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte,» selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Vitali Nester.

Abi palus maanteeamet Eesti Unemeditsiini Seltsilt ning teadustööga tegelevalt osaühingult Res-Medica.

Doktor Erve Sõõru Res-Medicast koostas teadustöö «Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele».

Tööst selgub, et ligi 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magama jäämisest.

Nester kinnitas, et autojuhid sageli ei tunnista roolis tukastamist. Esmalt mõeldakse välja muud – metsloom hüppas ette või keegi  keeras ette. Kui sõiduk on normaalsetes ilmastikutingimustes kraavi pööranud, siis võib Nesteri kinnitusel ikkagi arvata, et inimene oli unine.

Res-Medica teadustöös tuuakse välja, et väsimust põhjendavad juhid sageli pika tööajaga. Tegelikult võib olla päevane unisus hoopis krooniline probleem. Unehäiret ei oska aga väsimusega harjunud autojuhid endal kahtlustada.

Ravimata uneapnoega juhil on kuni seitse korda suurem risk liiklusõnnetusesse sattuda, selgub tööst.

Hetkel arstid tervisetõendi väljastamisel unisusele või uneapnoele viitavaid uuringuid ei tee, küsimusi ei esita. Seetõttu soovitab Erve Sõõru autojuhi tervisetõendi väljastamise korda muuta.

Kuidas täpsemalt, see on veel selgumisel. Sõõru hetkel teemat Postimehele pikemalt kommenteerida ei soovinud, kuna projekt on alles algusjärgus. Nester nentis, et teema võetakse peatselt arutlusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liikluskomisjonis. Maanteeameti teada töötab sama teema kallal ka Euroopa Komisjon.

Teadustöös pakutakse välja siiski kaks võimalikku uneapnoe diagnoosimudelit.

Esimene variant:

Lisada rahvusvaheliselt aktsepteeritud küsimuustik STOP-Bang Scoring Model hetkel kehtivale autojuhi poolt täidetavale terviseandmete deklaratsioonile.

1. Kas te norskate valjult (valjemini kui tavaline kõne, või teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud?
2. Kas te tunnete end sageli väljapuhkamatuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
3. Kas teil on täheldatud hingamisseisakuid öö jooksul?
4. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?
5. Kas teie kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m2? (Vaata, kuidas arvutada KMI-d siit.)
6. Kas te olete vanem kui 50 aastane?
7. Kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm?
8. Kas te olete meessoost?

Riskigrupis on need, kes vastavad «jah»  kolmele või enamale küsimusele. Autojuht vajab sel juhul edasisi uuringuid. Samas võib tekkida probleem, et uuritav annab teadlikult valevastuseid, sest kardab leitud häire kahtluse tõttu töö kaotada, ei soovi lisaprobleeme.

Teine variant:

Lisada kolm küsimust hetkel kehtivale autojuhi poolt täidetavale terviseandmete deklaratsioonile.

1. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?
2. Kui olete naine, kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm? Kui olete mees, kas teie
kaelaümbermõõt on üle 43 cm?
3. Kas teie KMI on üle 35 kg/m2?

«Jah» vastuse korral vähemalt ühele küsimusele vajab autojuht uneapnoe suhtes täiendavad uuringuid ja ravi . Nimetatud küsimusele õigete vastuste andmine on otseselt kontrollitav.

Uneapnoe suhtes täiendavatele uuringutele ja ravile suunamine peaks olema soovituslikku laadi, sest hetkel ei kajastu uneapnoe veel liiklusseaduses lisapiirangute nimekirjas.

 
Tagasi üles