Nagu külastaks hingesugulasi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauamägi, Kaplinna uhkus ja ehe: kui mäel on pilv, siis öeldakse, et laual on lina peal. Siis üles ei saa. Aga ilusa ilmaga avanevad sealt linnale ja ookeanile imelised vaated.
Lauamägi, Kaplinna uhkus ja ehe: kui mäel on pilv, siis öeldakse, et laual on lina peal. Siis üles ei saa. Aga ilusa ilmaga avanevad sealt linnale ja ookeanile imelised vaated. Foto: Pille Minev

Lõuna-Aafrika Vabariigis pole enam apartheidivalitsust, aga üllatuslikult näib sealne elupilt ikka mõneti sarnane veerand sajandi tagusega.

Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Kapimaa on eestlase pilgu läbi üks unistuste maa. Seal on vapustav loodus – imelised mäed ja ookeanilained –, suurepärane kliima ja meie temperamendile sobivad inimesed. Räägin siinkohal ikka selle maa põlisrahvast, afrikandritest, Hollandi juurtega valgetest inimestest, kes 17. sajandil Kapimaa asustasid ning kelle jaoks ühtegi teist kodumaad polegi olemas.

Kas mu jutt kisub juba rassistlikuks? Ma pole muide iialgi saanud aru eestlastest, kellel on rassistlikke hoiakuid. Meie ajalugu ei anna rassismiks ühtegi põhjust ja mind ajab urisema, kui keegi nahavärvist tulenevalt nõmedaid märkusi teeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles