iDeal kampaania

Rahvusraamatukogu digiteeris poole sajandi jagu ajakirja Täheke numbreid

Ajakirja Täheke esimene number.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Rahvusraamatu digitaalarhviis DIGAR on kõigil huvilistel nüüdsest võimalus pdf-kujul alla laadida ajakirja Täheke numbreid alates 1960. aastast.

«Iga inimene võib lapsepõlve lemmiknumbrid välja otsida, need on seal täiesti olemas,» rääkis Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Tõsi, veel ei ole sealt võimalik endale napsata uuemaid numbreid, sest pärast ilmumist on ajakirjanumber aasta aega n-ö lukus.

54 aasta jagu ajakirjanumbrite digiteerimine võttis aega 2-3 kuud. «Eriliseks tegi selle trükise digiteerimise tema formaat, mistõttu tuli enne katsetada erinevaid paigutusi ja sellest tulenevat kvaliteeti. Failid olid suuremahulised ja nende transport veidi aeglasem,» selgitas rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Huvi on suur

Kokku on rahvusraamatukogus digiteeritud igi 1,3 miljonit lehekülge ja ligi 15 000 nimetust. Näiteks 2013. aastal digiteeriti ja tehti DIGARis kättesaadavaks 27 suuremahulist nimetust eestikeelset perioodikat. Neist märkimisväärne osa on ilmunud juba enne 1940. aastat, näiteks nagu Tasuja, Varamu, Kaupmees, Säde jt.

Andresoo sõnul on Eesti perioodika digiteerimine üks rahvusraamatukogu prioriteetidest. «Nõudlus ajakirjade ja ajalehtede järgi kasvab iga aastaga, sedamööda kuidas täieneb digitaalarhiivi DIGAR vastav kollektsioon. Seega saab üsna kindlalt väita, et huvi perioodiliste väljaannete digiteerimise vastu on väga suur. Pidevalt helistatakse, kirjutatakse ja esitatakse oma soove. Eriti tuntakse aga huvi vanema perioodika vastu,» rääkis Andresoo.

Ta lisas, et viimastel aastatel on oluliselt tõusnud ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste huvi digitaalarhiivis leiduva kohta. Andresoo usub, et sellesse on oma panuse andnud õpetajad, kes soovitavad noortel referaatide ja uurimistööde tegemisel just Digari lõputustesse avarustesse sukelduda.

Ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson nentis, et lasteajakirja digiteerimine on osa suuremast projektist, mille eesmärk on kogu Eesti kultuuripärand digitaalsel kujul talletada. «Ma arvan, et see on igati kiiduväärt. Täheke on ju kasutatav igal pool koolides ja ka koolide tehnilised võimalused on sellised, et pilti saab näiteks seina peal näidata,» ütles Martson.

Ta tõdes, et ehkki vanemad digiteeritud numbrid jäävad tehniliste võimaluste, nagu näiteks liikuvuse ja heli poolest ajakirja iPadi versioonile alla, saab ka nii mõnekümne aasta tagust ajakirjanumbrit klassiruumis tutvustada.

SA Kultuurileht digiteerib perioodikat innukalt

Mullu eraldas kultuuriministeerium sihtasutusele Kultuurileht 26 500 eurot, et digiteerida kogu seni veel digiteerimata Kultuurilehe väljaannete ajalugu. Kultuuriministeeriumi kantsler ja SA Kultuurileht nõukogu liige Paavo Nõgene ütles toona, et pärandi digiteerimine ja kõigile kättesaadavaks tegemine on kultuuriministeeriumi üks prioriteete ning sihtasutuse Kultuurileht väljaannete täielikult digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemine on sellest üks oluline osa, seda enam, et need väljaanded ilmuvad tänu riigipoolsele toetusele.

Ka rahvusraamatukogu peadirektor nentis, et muuhulgas ajakirja Tähekest väljaandev sihtasutus on üks nende pikaajalisemaid koostööpartnereid. Nii on juba DIGARist leitavad ajakirjad Teater. Muusika. Kino, Looming, Vikerkaar ja Akadeemia. Andresoo kinnitusel lõpeb peagi ka töö ajakirjaga Hea Laps ja jaanipäevaks saavad digiteeritud Keel ja Kirjandus ning almanahh Kunst.

Täheke käib ajaga kaasas

«Ajakiri Täheke on Eesti kultuuriloo seisukohalt oluline väljaanne, mis on kasvatanud suureks mitu põlvkonda nii lugejaid kui ka kirjutajaid. Paljude jaoks on Täheke seotud toredate mälestustega, kuid ma usun, et need lood meeldivad ka tänastele lastele,» märkis Andresoo.

Möödunud aastal kolis lasteajakiri iPadi, tänavu said digiteeritud mitmekümne aasta jagu ajakirjanumbreid. Kuhu edasi? Martsoni sõnul on seda praegu raske ennustada, kuna tehnoloogia muutub niivõrd kiiresti. Küll aga tõdes ta, et pildil püsimiseks tuleb tehnoloogiliste uuendustega kaasas käia.

Samas aga avaldas Martson arvamust, et lapse saab lugema eeskätt vana hea paberkandjal ajakirjaga. «Mis puudutab muud, siis see on rohkem selline, et vaatame, mis tulevik toob. On võimalus, et tulevikus asendab tahvelarvuti paberkandjat. Aga on ka võimalus, et hoopis tahvelarvuti asendub mõne uue vidinaga.»

Vaata ajakirja Täheke digiteeritud numbreid SIIT!

Tagasi üles