Strandberg kutsub töötunde kärpima

Marek Strandberg Foto: Peeter Langovits / Postimees

Erakonna Eestimaa Rohelised riigikogu saadikurühma aseesimehe Marek Strandbergi hinnangul tuleks seadustada nädalase tööaja vähenemine, et kompenseerida pensioniea tõusu.

Riigikogu võttis vastu roheliste fraktsiooni eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek oktoobriks välja töötada rahvastiku tervise arengukavast lähtuv tegevuskava ja vajalikud eelnõud, tagamaks pensionireformi jaoks tegevused, kuidas pikendada oodatavat eluiga ning suurendada tervelt elatud aastate hulka. Mida see samm tähendab?

Selle ettepaneku järgi peaks valitsus sügiseks välja tulema mõnede väga selgete plaanide ja analüüsidega selle kohta, kuidas tervelt elatud aastate arvu ja oodatavat eluiga pikendada. Asi haakub tollesama pensioniea tõstmise otsusega, millega ei olnud kaasas väga veenvaid meetmeid, kuidas tagada, et pensioniiga saab tõusta ja mitte selle arvelt, et pensionäre vähemaks jääb, vaid et inimesed saavad elada täisväärtuslikumat elu.

Ja kuidas teie seda täisväärtuslikku elu tagaksite?

Tänapäeva maailmas on töövahendid-masinad sedavõrd arenenud, et me ei näe põhjusi, miks normeeritud nädalane tööaeg peaks olema 40 tundi, mitte aga kaheksa tunni võrra lühem ehk 32 tundi.

Kui vaadata Eestis inimeste ajakasutuse profiile, siis võib järeldada, et tegelikult ongi tõhusat tööaega 30–32 tundi nädalas, mitte rohkem. See tähendab, et tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ning sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.

Kas see võiks tähendada, et tulevikus oleks üks tööpäev vähem või pigem lühemaid tööpäevi?

See võiks tähendada, et oleks üks tööpäev vähem ning inimestel oleks enda ja oma lähedaste jaoks mitte ainult laupäev ja pühapäev, vaid reede, laupäev ja pühapäev. See tundub palju mõistlikum. Töönädalat saaks vajadusel aga kindlasti ka teisiti ümber normeerida.

Kõiki töid ju ei jõua vähema ajaga ära teha?

Eesti oludes tähendaks normeeritud tööaja vähendamine ilmselt sedagi, et juurde tekib töökohti, kuna kõikidel töödel ei ole võimalik töö intensiivsust kasvatada või seda saavutada. Osa kohtades on see niigi suur ja normeeritud tööaja vähendamine tähendab ka seda, et töökohti tuleb juurde. Tegelikult on ka see vaikimisi üks eesmärk.

Millal võiks selline plaan teoks saada?

Sellele peab valitsus oma analüüsides vastama. Riigikogu liikme või fraktsiooni võimuses ei ole selliseid analüüse tellida ega käivitada. Seal tulekski kaaluda muutusi ja mõjusid – millisel moel mõjub see palgatasemele, millisel moel töökohtade tekkele ning inimese tervisele, stressitasemele ja motiveeritusele. Kui kõik need asjad kokku panna, on võimalik tuletada otsus ka selle kohta, millisest hetkest ja kuidas see tööaja vähenemine toimuda võiks.

Kui oktoobriks valmivad uuringud ja hinnangud näitavad, et tööaja vähendamine tähendab Eestis ka reaalset töökohtade juurdetulekut, siis selle muutuse saaks esile kutsuda kiire parlamentaarse otsustamisega kas või 1. jaanuarist 2011.

Kommentaarid