Leedu presidendiks ei soovinud kandideerida mitte üksnes tuntud poliitikud, vaid ka näiteks endine ajakirjanik, kunagise presidendi lesk, kirjastaja, autojuht, 79-aastane pensionär Vilniusest ning mees, kes avalikult ülistab Nõukogude Liitu. Kokku soovis riigipeaks pürgida 19 isikut, kuid 12 neist said õiguse asuda koguma toetusallkirju, mis on vajalikud riigipeaks kandideerimiseks. Lõpuks registreeriti neist kandidaatideks vaid seitse, ülejäänud ei suutnud vajalikku 20 000 toetusallkirja kokku saada.
Tellijale
Presidendi lesk, pensionär ja mees, kes rääkis Jumalaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige vastuolulisem presidendiks pürginu oli ärinaine Kristina Brazauskienė, kelle abikaasa Algirdas Brazauskas oli aastatel 1992–1997 taasiseseisvunud Leedu esimene president. Mõne aasta eest valiti 65-aastane Brazauskienė küll Vilniuse linnavolikokku, kuid tal ei õnnestunud pääseda parlamenti. Brazauskienė, kellel lubati Brazauskase surma järel elada edasi Vilniuse prestiižses eeslinnas asuvas presidendi residentsis, juhib praegu 2012. aastal asutatud Demokraatlikku Töö- ja Ühtsusparteid, mis on Leedu poliitikas aga üsna marginaalne jõud.