Eesti saab raskete maanteeõnnetuste puhuks eraldi tegevusplaani

Põlevad veoautod. Illustratiivne foto. Foto: Lõuna-Eesti Päästekeskus

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile maanteel toimuva raskete tagajärgedega õnnetuse lahendamise plaani.

Valitsuse korraldusega kehtestatakse hädaolukorra «Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel» lahendamise plaan.

Raskete tagajärgedega maanteeõnnetuse all mõeldakse õnnetust, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju. Samuti käivad siia alla ka õnnetused, mis põhjustavad tõsiseid ja ulatuslikke häireid mõne elutähtsa teenuse töös (nt eriarstiabi, kiirabi ja päästetöö toimimises).

Selleks, et tagada maanteeõnnetuse võimalikult kiire ja kooskõlastatud lahendamine, peab igal olukorra lahendamisel osaleval asutusel olema selge, millised on tema ja teiste asutuste ülesanded, märgib siseminsiteerium.

Plaani eesmärk on kindlaks määrata hädaolukorra lahendamise korraldus, juhtimisstruktuur, hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute ülesanded, nende teabevahetuse korraldus, avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldus, rahvusvahelise koostöö korraldus ja muud hädaolukorra lahendamisega seotud küsimused.

Enamasti juhib hädaolukorra lahendamist päästeamet. Vaid siis, kui maanteeõnnetuse tagajärjel on tekkinud reostus ning inimese elu, tervis ja vara ning keskkond pole vahetus ohus, antakse juhtimine üle keskkonnaametile, kelle peamine ülesanne on sel juhul taastada keskkonna reostuseelne seisund.

Päästeamet moodustab sündmuse lahendamiseks sündmuskoha, regionaalse ja üleriigilise staabi. Päästetööde tegemine on päästeameti peamine ülesanne. Päästeamet moodustab juhtimisstruktuuri ja tagab selle toimimise, koordineerib eri asutuste tegevusi ning ressursside kaasamist ja kasutamist, korraldab rahvusvahelist koostööd ja koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega. Samuti korraldab päästeamet elanike evakueerimist.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ülesanne on ennetada, selgitada välja ja tõrjuda avalikku korda ähvardav oht ning kõrvaldada avaliku korra rikkumine. PPA ülesanded on peamiselt hädaolukorra lahendamise juhtimist toetavad tegevused nagu liikluse reguleerimine, inimeste vara kaitsmine sündmuskohal, osalemine inimeste teavitamises, hoiatamises ja evakueerimises. Samuti on PPA ülesanne tagada hukkunute äraviimine.

Terviseamet peab eelkõige koordineerima hädaolukorra lahendamisel osalevate tervishoiuteenuse osutajate tegevust ning vajalike tervishoiuressursside kaasamist.

Maanteeamet vastutab liikluse ümberkorraldamise eest. Samuti on ülesanne taastada tee seisund ja likvideerida keskkonnareostus, kui see tekkis. Maanteeamet peab teavitama ka avalikkust liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul.

Keskkonnaamet peab tegema kõik, et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist.

Keskkonnainspektsiooni ülesanded on peaasjalikult seotud keskkonnakahju allika, põhjuste ja ulatuse ning kahju maksumuse ja vastutaja väljaselgitamisega.

Kohaliku omavalitsuse üksus kaastakse hädaolukorra lahendamisse ennekõike päästeameti tegevuse toetamiseks.

Abi Soomest, Rootsist või Lätist

Kaitsevägi ja kaitseliit võivad abi osutada päästetöödel. Kaitseliidu kasutamise otsustab liidu ülem. Kaitseväe kasutamise otsustab kaitseväe struktuuriüksuse ülem. Kaitseväge võib kaasata ka politseiliste ülesannete täitmisse.

Kuigi rahvusvahelist abi on Eestil võimalik paluda mitmel viisil, muu hulgas Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi või NATO kaudu, toimub rahvusvaheline koostöö olulisemalt kas valitsustevaheliste või ametkondlike välislepingute alusel.

Seetõttu on plaani punktides sätestatud vabariigi valitsuse ja päästeameti õigus taotleda rahvusvahelist abi vastavate lepingute alusel ja nendes sätestatud korras. Näiteks on kriisireguleerimise valdkonnas päästeametil sõlmitud ametkondlikud välislepingud Soome, Rootsi ja Läti vastavate asutustega. Lepingutes sätestatakse muu hulgas vastastikuse abi andmine hädaolukorras. Sarnased valitsustevahelised lepingud on Eestil sõlmitud samuti Soome, Rootsi ja Lätiga.

Kõige olulisemalt viib välissuhtlemist ellu valitsus, mistõttu sätestatakse plaanis üldreegel, et rahvusvahelise abi kaasamise õigus on vabariigi valitsusel.