Tallinna Ülikooli senat valis kolm uut professorit ja ühe emeriitprofessori - alates 1. septembrist on kultuuriteooria professoriks Tiina Ann Kirss, üldkeeleteaduse professoriks Anna Verschik ja tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professoriks Erik Terk.
Samuti anti praegusele kasvatusteaduste instituudi algõpetuse professor Leida Taltsile emeriitprofessori nimetus. Leida Talts töötab Tallinna Ülikoolis alates 1974. aastast. 1976. aastal asus Leida Talts juhatama algõpetuse kateedrit. Klassiõpetajate koolitust kureeriva allüksuse juhina on ta tegutsenud tänaseks juba 34 aastat. Leida Taltsi peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud õpetaja professionaalne areng, õpilaste väärtuskasvatus, lapse kasvukeskkond ning mitmekultuurilisuse temaatika. Aastate jooksul Leida Taltsi mitmel korral autasustatud teaduspreemiate ja diplomitega, korduvalt on teda esile tõstetud üliõpilastööde juhendajana. Emeriitprofessori nimetus omistatakse talle alates 1. septembrist.
Tiina Ann Kirsi akadeemilise tegevuse lõviosa on toimunud Põhja-Ameerika ülikoolides. Tema doktoritöö dissertatsioon keskendus 20. sajandi eesti kirjanduse (Kross, Luik, Rummo, Alliksaar) võrdlevale käsitlemisele tekstidega Euroopa kirjandusest (Jünger, Coetzee, C. Wolf, Mrožek, Ionesco jt). University of Torontos töötades oli Kirsi peamiseks uurimisvaldkonnaks eestlaste elulugude kogumine ning eluloolise materjali interdistsiplinaarne analüüs. Alates 2006. aastast töötab Kirss Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professorina. Tema praeguse uurimistöö keskmes on monograafia Jaan Krossist.
Anna Verschik töötab Tallinna Ülikoolis alates 2002. aastast, alates 2006. aastast eesti kui võõrkeele ja sotsiolingvistika professorina. Verschik on korraldanud magistrantidele ja doktorantidele temaatilisi koole. Aastatel 2003–2008 oli ta Humanitaarteaduste doktorikooli juhataja, nüüd jätkab Baltic Graduate Schooli lingvistika sektsiooni juhatajana. Verschiku teadustöö ja publikatsioonid keskenduvad kakskeelsusele, koodivahetusele, konvergentsile ja keelkontaktidele.
Erik Terk töötas aastatel 1978–1989 Eesti Majandusjuhtide Instituudis, kus ta pidas loenguid juhtimisalase otsustamise, rakendusliku süsteemanalüüsi ja strateegia teemadel. Seejärel jätkas ta õppejõupraktikat nii mitmesuguste koolituskursuste kui ülikoolide juures.
Tallinna Ülikoolis on Terk lugenud üliõpilastele loenguid eelkõige majandusarengu üldprobleemide, strateegiakujundamise ja tuleviku-uuringute teemadel. 1992. aastal asus Terk juhtima Eesti Tuleviku-uuringute Instituuti. Ta on olnud kaastegev näiteks Säästva Eesti, Eesti 2010, Eesti ruumilise arengu baasdokumendi, Tallinna pikaajalise arengustrateegia, Harjumaa arengustsenaariumite, Tallinna ja Helsingi integratsiooni stsenaariumite, Läänemereruumi arengustsenaariumite ning teiste strateegiliste dokumentide ettevalmistamisel.