Tagasi Muinasjutumaal

Põim Kama
, Teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatajatele alates neljandast eluaastast suunatud lavastuses taaselustatakse legendaarne multifilm siilikesest, kes läbi paksu udu sõbra juurde läheb.
Vaatajatele alates neljandast eluaastast suunatud lavastuses taaselustatakse legendaarne multifilm siilikesest, kes läbi paksu udu sõbra juurde läheb. Foto: Tartu Uus Teater

Nõukogudeaegsest multifilmist tuttav lugu läbi paksu udu rändavast siilipoisist tõlgitakse pimeduse keelde.

Kui ma olin laps, seisis meil lastetoas suur riidekapp, mille tagaseina kaudu pääses Muinasjutumaale. Kõik oli väga lihtne, tuli vaid kappi ronida, ema vana halli talvemantli taha peitu pugeda, silmad kinni panna ning olidki kohal.

Muinasjutumaal elasid kõikide maailmas iial jutustatud muinasjuttude kõik tegelased. Seal oli kõik võimalik. Ma pean silmas tõesti kõik. Pea iga päev elasin seal ninapidi koltunud karusnahas läbi kõige uskumatumaid seiklusi. Ma ei tea, mis värk lastel nende riidekappidega on. Narnia lugusid polnud ma lugenud, inspiratsioon tuli millestki muust. Usun, et selleks võis olla pimedus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles