Koolidele antakse tõuge digipöördeks

Põltsamaa gümnaasium sai tänavu digiklassi, millega koolipere alles harjub.

FOTO: Ellar Sügiste

Tallinna Ülikooli (TLÜ) haridustehnoloogiakeskus kuulutab koostöös Samsungiga homme «Digipöörde» katsekoolide leidmiseks välja konkursi, millest saavad osa võtta kõik üldhariduskoolid. «Digipöörde» eestvedajaks on TLÜ vanemteadur Mart Laanpere, kelle jaoks tähendab digipööre isiklike nutiseadmete ja uuenduslike õppemeetodite kasutamist igapäevases õppetöös.

«Tuupimisele üles ehitatud õppimine ei ole see, mida vajab tänane ühiskond. Tänapäeval on võimalik informatsiooni lihtsamalt üles leida. Küsimus on selles, kuidas seda infot leida ja mida sellega peale hakata,» selgitas Laanpere.

Tahvelarvuti esimesse klassi kaasa

Tehnoloogia kaasamine tähendab tema sõnul muuhulgas seda, et õpetajal ei ole võimalik terve tunni klassi ees loengut pidada. «Kui õpilased istuvad klassis internetti ühendatud tahvelarvutitega, siis kaovad nad internetti, kui igavaks läheb. Hästi korraldatud õppetöös ei lähe õpilane Facebooki, isegi kui ta saaks seda teha,» ütles Laanpere.

Samas ei ole tema sõnul võimalik koolis digipööret teha vaid ühe õpetaja koolitamisega, nagu seni arvatud.

«Ühe koolitatud inimese võib keegi parema palgaga ära noppida. Kui koolitatakse välja meeskond, siis on suurem tõenäosus, et digipööre viiakse ellu,» arvas Laanpere.

Nii kutsutakse «Digipöörde» projekti eri koolidest kuueliikmelisi meeskondi, kus on lisaks koolijuhile ka haridustehnoloog ja neli õpetajat.

Iga meeskond peab pilootprojekti pääsemiseks esitama idee, kuidas plaanitakse koolis digipööre ellu viia.

«Variante on väga erinevaid, olen kindel, et koolid tulevad lagedale palju huvitavamate asjadega, kui mina suudan ülikooli poolt eales pakkuda,» rääkis Laanpere.

Siiski toob ta näiteks Tartu Erakooli, kes otsustas järkjärgult üle minna tahvelarvutiõppele nii, et sel õppeaastal võtsid iPadid kasutusele esimene, neljas ja seitsmes klass.

Erakooli direktor Urmo Uiboleht ütles, et nende klasside jaoks on lihtsalt kõige rohkem digiõpikuid. Samas nentis ta, et digiõpikute valik on veel küllaltki kesine ning paljud neist kopeerivad paberõpikuid.

Tundides kasutatakse iPade siiski üha julgemalt ning kui veel mullu plaanis kool minna tahvelarvutite kasutamisele üle kolme aastaga, siis praegu usutakse, et see on võimalik juba tulevast õppeaastast.

«Meil on lihtsalt üks õppevahend juures, kedagi ei ole selle külge aheldatud, aga igas aines on võimalik iPadi kasutada,» kirjeldas Uiboleht, kelle sõnul peaks haridussüsteem olema see, kes muutusi veab, ent sörgib hoopis ise uuenduste sabas.

Lisaks digipöörde visioonile peab koolil olema ka varasem kogemus innovaatilise tehnoloogia kasutamisega õppetöös ning reformi läbiviimisega.

Parimaid koole valib katseprojekti seitsmepealine töörühm, kelle seas haridus- ja teadusministeeriumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) esindajad, aga ka üks androidõpiku väljatöötaja, Orissaare gümnaasiumi õpilane Mikk Kärner.

Kärner ütles, et tema koolis püütakse ajakohastada nii tehnikat kui ka õpetamismeetodeid, kuid puudub ühtne süsteem ja eesmärk. «Paljudes koolides organiseerib üks õpetaja ühte, teine teist, aga puudub kompleksne lähenemine.»

Abiks vaid nõuga

Projekti pääsevaid meeskondi hakkavad koolitama TLÜ haridustehnoloogid. «Määrame mentorid, kes käivad koolituse vahel gruppe nõustamas ja vaatamas, kuidas asi edeneb,» kirjeldas Laanpere õppetööd, mis peaks lõpule jõudma sügisel. Samas ei toetata meeskondi kuidagi raha või tehnoloogiaga.

«Me tahame näidata, et kõige olulisem on idee, mitte raha. Me tahame teistele koolidele näidata, et digipööre on võimalik oma jõududega, ei pea ootama kõrgemat korraldust,» ütles Laanpere, kelle sõnul peab kool ise nutikas olema, tegema lapsevanematega koostööd ning uurima, kas lastel on võimalik tahvelarvuti ise kodust kaasa võtta.

«Paljudel on seadmed olemas, aga lapsevanem ei julge seda kooli anda, sest laps näeb tahvelarvutis mänguasja. Kool näitab ära, et see on vahend, mille abil saab paremini ja huvitavamalt õppida.»

Projekti parim saab auhinna, mis peaks motiveerima. Auhinna paneb välja Samsung, kes on projekti idee algataja ning selle sponsor. Sarnaseid projekte on Samsung algatanud ka Lätis ja Leedus.

Ehkki katseprojekti pääsevad koolid, kes digipööret päris nullist ei alusta, lubab Laanpere, et kaasatakse nii suuri linnakoole kui ka väiksemaid maakoole. Jaanuaris alustatakse sama projekti juba uute koolidega. Siis kaasatakse 12 kooli.

«Eesti elukestva õppe strateegia näeb ette, et aastaks 2020 on enamikus koolides digipööre toimunud. Teised koolid saavad pilootkoolide pealt õppida ja valida selleks sobiva mudeli,» kinnitas Laanpere.

«Algul on meil vaja paari­kümne pilootkooli abil näidata, et digipööre on võimalik ilma tohutu investeeringuta,» toonitas ta.

«Tihti on ette tulnud, et koolide digitaristust rääkides on eesmärk just vahend, kuid digiteemadele mõeldes tuleks meil ennekõike mõelda sisuliselt õppimisele ja sellele, kuidas digivahend õppevahendina osapooltele õpetamise ja õppimise tulemuslikkusele kaasa aidata saab,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Kristel Rillo.

Tagasi üles