Endine kaitseminister Urmas Reinsalu usub, et Venemaa reageerib NATO heidutuse suurendamisele Baltikumis ja astub samuti heidutuslikke samme.
Reinsalu: Paldiski ja Ämari lähedal ilmselt tihenevad venelaste luurelennud
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. aprill 2014, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reaalsus on see, et sõjaline tasakaal meie regioonis on juba enne Ukraina kriisi nihkunud NATO kahjuks ja Venemaa kasuks, sest Venemaa on viimase nelja aastaga oma strateegilist relvastust meie regioonis kahekordistanud,» kinnitas Isamaa ja Res Publica liidu esimees Urmas Reinsalu lisades, et prioriteedina on meie piiride taga arendatud just kiirreageerimis- ja ründerelvastust.
«Kindlasti astub Venemaa sümmeetrilisi heidutuslikke samme. Võib oletada, et Paldiski ja Ämari lähedal tihenevad rahvusvahelises õhuruumis venelaste luurelennud, saadetakse luurelaevu. Samuti võidakse lähiajal meie piiride taga läbi viia ründestsenaariumiga õppusi,» arvas Reinsalu.
Samuti soovitakse tema hinnangul retoorika ja ähvardustega mõjutada meie riikide avalikku arvamust, et muuta ühiskondi ebakindlamaks Ühendriikide kohaloleku suhtes. «Sellisesse psühhoterrorisse tuleb rahulikult suhtuda,» toonitas Reinsalu.
Omaette siseriiklik julgeolekurisk, milleks tuleb endise kaitseministri meelest olla valmis, on Vene mõjuagentide katsed Balti riikides korraldada provokatsioone ja diskrediteerida Ühendriikide üksuste siin viibimist. «Seda on oluline kaitsepolitseiametil silmas pidada ja jõuliselt taolised katsed tõkestada.»
Erukindral Ants Laaneots arvab, et Venemaa teeb kindlasti suuri sõnu, ent sõjalist kohalolekut piiri ääres suurendama ei hakka. «1999. aastast on nad suurendanud ligi 10 000 mehe võrra, enam ei ole mõtet midagi suurendada. Aga suuri sõnu tehakse mõlemalt poolt,» arvas Laaneots. «Võimekused on muidugi neil (Venemaal) oluliselt tõusnud võrreldes 2008. aastaga, kui nad Gruusiat ründasid,» lisas ta.
Laaneotsa kinnitusel on NATO kohaloleku suurendamine sümboolne žest Moskvale, mis näitab, kus on punane joon.
«150 meest ei kujuta sõjalist jõudu, aga see on signaal Putinile ja Moskvale, et NATO on siin. See näitab, et NATO võtab ohtu tõsiselt, kuna Venemaa on nii Gruusias kui ka Ukrainas kasutanud ettekäändena kallaletungiks ju kodanike kaitset,» ütles Laaneots.
«Majandussanktsioonid, mis järk-järgult sisse viiakse, peaksid potentsiaalselt mõjutama tugevalt Vene majandust. Ma ei usu, et oleks huvi süvendada seda isolatsiooni veel püsioperatsioonide näol väikeriikide vastu nagu Eesti. Kuna Putin on ettearvamatu, siis on raske ette ennustada, mis tal peas parasjagu on,» lisas ta.