T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

8 küsimust kandidaadile: Mihhail Lotman

«Näen Euroopa Liidu tulevikku riikide liiduna ning mitte mingil juhul liitriigina»
Aivar Reinap
8 küsimust kandidaadile: Mihhail Lotman
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mihhail Lotman
Mihhail Lotman Foto: Margus Ansu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi seitsmes number Mihhail Lotman näeb Euroopa Liidu tulevikku riikide liiduna ning mitte mingil juhul liitriigina. «Seega oleks maksude ühtlustamine üldiselt kahjulik, eriti aga sellistele riikidele nagu Eesti, kellel on vanade liikmesriikidega võrreldes hoopis edumeelsem maksusüsteem. Öeldu ei tähenda siiski, et Eesti enda maksusüsteemis poleks arenguruumi.»

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopa.
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)


Euroopa peab sammuma julgelt tulevikku, arvestades aga traditsiooniliste väärtustega ja tänapäevaste väljakutsetega.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema julgeoleku küsimustega, kuid tegelema sellega poliitilisel, majanduslikul ja rahanduslikul, aga mitte militaarsel tasandil. EL väekontingendi loomine ei tugevda, vaid hoopis nõrgendab liikmesriikide julgeolekut ja seda kahel põhjusel. Esiteks, praeguses kahetasemelises ja selges struktuuris (rahvusväed ja NATO väed) tekiks ebamäärase staatusega kolmas, ilmselt vahepealne komponent. See teeks käsuliinid keerulisemaks ja mõjuks halvasti operatiivsusele lahinguväljal. Teiseks, sugugi mitte kõik EL riigid ei kuulu NATOsse, samas on NATOs selliseid Euroopa riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Mis staatuses oleksid selliste riikide väekontingendid?

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Ei peaks. Euroopa kultuuride omavahelised erinevused on suur väärtus. Veelgi enam, see on potentsiaalselt eelis konkurentsivõitluses selliste homogeensete jõududega nagu USA, Hiina või Venemaa. Tavaline probleemiasetus, kas tugev Euroopa või tugevad liikmesriigid, on eksitav, kuna esitab vale dilemma: just tugevad ja erinevad riigid (kindlasti on oluline roll rahvusriikidel) tagavad Euroopa Liidu tugevuse ning vice versa, tugev Euroopa Liit tagab liikmesriikide efektiivse arengu. Mina, nagu teisedki IRLi kandidaadid, näen Euroopa Liidu tulevikku riikide liiduna ning mitte mingil juhul liitriigina. Seega oleks maksude ühtlustamine üldiselt kahjulik, eriti aga sellistele riikidele nagu Eesti, kellel on vanade liikmesriikidega võrreldes hoopis edumeelsem maksusüsteem. Öeldu ei tähenda siiski, et Eesti enda maksusüsteemis poleks arenguruumi.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu eelarve on kindlas kreenis. Ebaproportsionaalselt toetatakse vanade liikmete (eriti Prantsusmaa) ebaefektiivset põllumajandust, eriti amoraalsed on aga need toetused, mis põllumajanduses jagatakse tegevusetuse eest, iseäranis olukorras, kus paljudes maailma piirkondades kannatavad elanikud alatoitluse all. Teine amoraalne asi on Brüsseli bürokraatia vohamine. Sellal kui Brüssel manitseb liikmesriike riikliku sektori kulutusi vähendama (millega ma olen täiesti nõus), kerkib selle enda bürokraatia nagu pärmitainas.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Näen, et Euroopa roll peaks maailmas suurenema ja seda kõikides tähtsamates valdkondades: majanduses, kultuuris, teaduses, tehnoloogias, julgeolekus. Pean siin silmas Euroopat kui riikide kooslust, mitte aga kui mingit superriiki või isegi föderatsiooni. Euroopa Liit aga on raamorganisatsioon, mille ülesanne on oma liikmesriikide arengu soodustamine ning muid eesmärke Euroopa Liidul olla ei tohi.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

EL sammud on loogilised, kuid ebapiisavad. Praegu reageerivad EL nagu ka Ameerika Ühendriigid Venemaa agressiivsetele ja provokatiivsetele sammudele ning teevad seda vaoshoitult, et mitte öelda ettevaatlikult. Minu veendumuse järgi peab EL võtma proaktiivse positsiooni. Preventiivsed meetmed aitavad agressiooni ära hoida ja lõppkokkuvõttes lähevad need vähem maksma kui tagantjärele agressioonile reageerimine.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ei pea. Need on tüüpilised pseudoprobleemid, mille ajakirjandus omakorda üles puhub (nagu omal ajal banaani kuju standardiseerimine). Inimkonna ja sh eurooplaste ees seisavad tõsised väljakutsed, millega tuleb tegeleda. Mis aga puudutab konkreetseid abinõusid energeetika või keskkonnakaitse valdkonnas, siis sellega tegelegu liikmesriigid. EL võiks kehtestada vaid üldise raamistiku, mitte konkreetsed keelud.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Minu esimene valik oleks Välisasjade komisjon ja seal Julgeoleku ja kaitse alakomisjon. Arvan, et minu ekspertiis nendes valdkondades ja eriti Venemaa küsimustes on piisav. Samuti tuleb kasuks minu kogemus Riigikogus Euroopa Liidu asjade ja väliskomisjoni töös. Kuid olenevalt vajadustest (et mitte dubleerida teisi IRLi saadikuid) võin tegutseda ka Tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonis või Kultuuri ja hariduse komisjonis.

Märksõnad
Tagasi üles