/nginx/o/2008/08/19/66758t1h7dba.jpg)
Nii endise politseijuhi Kalle Laaneti kui psühholoog Jelena Maslova hinnangul kasutavad libapolitseinikena suuri summasid väljapetvad kelmid ära inimeste usaldust politsei vastu.
Eksperdid: telefonikelmid kasutavad ära inimeste usaldust politsei vastu
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
19. august 2008, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esiteks on viimastel aastatel kasvanud inimeste usaldus politsei vastu ja usutakse seda, kui helistaja esitleb end politseinikuna,» ütles endine politseijuht ja praegune riigikogu liige Kalle Laanet.
Teiseks kelmide edu põhjuseks peab ta seda, et inimesed ei tunne seadusi ja ei tea, et altkäemaksu andes pole võimalik vältida vastutust.
«Pealegi püüavad inimesed minna väiksema vastupanu teed ja teevad kõike, et aidata väidetavalt hätta sattunud lähedasi, hoolimata sellest, et seda tehes kasutatakse ühiskonnale mitte nii vastuvõetavaid meetodeid,» selgitas Laanet.
Kriisikeskuse psühholoogi Jelena Maslova sõnul on telefonipettuste skeem kavalalt väljamõeldud ja toimib väga hästi. Ta usub, et petturid räägivad konkreetselt ja veenvalt, mis lisab nende sõnadele kaalu. Ohver viiakse šokiseisundisse, kus ta ei suuda enam kainelt mõelda, vaid täidab talle antud juhiseid.
Kelmide edukus on psühholoogi arvates märk sellest, et kätte on jõudnud rahulik aeg ning inimesed ei mõtle enam, et end politseinikuna esitlenu võiks neid petta.
«See märk kõrgest usaldusest politsei vastu ja halvast seaduste ning oma õiguste tundmisest. Usun, et see ei jää mitte viimaseks selliseks õppetunniks meie kõigi jaoks,» lisas ta.
Selle aasta aprillist kuni juulini on politsei tabanud 11 Leedu kodanikku, kes on end libapolitseinikuna esitledes 80 inimeselt petnud välja kümneid tuhandeid kroone.