Kolmandat põlve merevaigust ehteid meisterdav Harijs Jakobsons peab end ainsaks kutseliseks merevaigukunstnikuks Lätis. Arter külastas Jakobsonsi tema Sigulda kodu hoovil asuvas töökojas, millesarnaseid olevat maailmas vaid kolm.
Tellijale
Merevaigust on saanud kallis lõbu
3. mai 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On kaunis laupäeva pärastlõuna, kui Jakobsons, terekäsi pikalt ees, meile tema eramut piiravale väravale vastu tuleb. Kõnnime õunapuude alt läbi ning jõuamegi aia tagumisse otsa abihoonesse, kus juba pool sajandit asub hiiglaslike ja väga vanade ämblikuvõrkudega kaetud akendega töötuba. Kuna merevaigutolm siin endiselt iga päev lendab ning võrkudele maandub, meenutavad need muinasjutufilmidest nähtut. 37 aastaga 600 kilo merevaiku töödelnud Jakobsons on boheemlikuna tunduva segaduse ja uhkete võrkude üle uhke, sest siin tegid samasugust tööd ka tema vend, isa ja vanaisa. Isa ja vanaisa enam pole, vend loobus ja nii ta üksi meistrimeheks jäigi.