Autojuhtide teatud terviseuuringud muutuvad kohustuslikuks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. mai 2014, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium soovib koostöös maanteeametiga ning arstidega muuta tervisetõendi saamisele eelnevat tervisekontrolli läbipaistvamaks ja selgemaks.
«Sellest tulenevalt tekib tõendi väljastajal kohustus teha tõendi taotlejale teatud kindlad uuringud. Samuti tuleb inimesel vastata tervisedeklaratsioonis esitatud küsimustele. Tõendit väljastav arst võib alati teha lisaks kohustuslikele ka muid uuringuid, kui selleks tekib vajadus,» kinnitas sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik Mari Asser.
Muudatusi reguleeriv eelnõu on hetkel kavandi tasemel, kuid läheb lähiajal valitsusse.
«Eelduslikult saame rääkida, et muudatused võiksid jõustuda aasta teises pooles, kuid kindel jõustumise kuupäev sõltub juba õigusaktide menetlusest,» rääkis Asser.
Kohustuslikuks muudetakse terviseuuringud näiteks nagu arteriaalse vererõhu mõõtmine, nägemisteravus kontroll ja vaatevälja hindamine ning veresuhkru analüüs. Kui tõendi taotlejale on veresuhkru analüüs viimase aasta jooksul tehtud, siis ei ole vaja seda korrata.
«Hetkel sätestab õigusruum vastunäidustused, mille korral inimene ei tohiks mootorsõidukit juhtida. Õigusruum ei sea aga arstile piire, mis uuringud ta selleks teostama peab, ega ütle ette, kuidas peab olema korraldatud tervisekontroll,» nentis Asser.
Uue regulatsiooni kohaselt seatakse tervisekontrollile aga teatud piirid, millest vähem arst teha ei saa.
«Uue regulatsiooni kohaselt tuleb dokumenteeritud info edastada tervise infosüsteemi, kus lisaks arstidele näeb seda ka patsient ise ja teised patsienti ravivad arstid,» lisas Asser.
Vastavaid uuringud teevad paljud arstid ka praegu, kuid hetkel pole nende tegemine tervisetõendi väljastamisel kohustuslik.
Uued küsimused unisuse kohta
«Muudatusega taotletakse olukorda, kus tõendi taotlejate tervis on ühtsetel alustel kontrollitud, mis omakorda tagab liikluses osalejate suhtes kindlustunde, et nende tervislik seisund vastab mootorsõidukijuhtimiseks nõutud tingimustele. Vastava muudatuse sekundaarne eesmärk oli suurendada tervisekontrollide läbipaistvust, et nii isikul endal kui ka järelvalve organisatsioonidel oleks võimalik vastavaid asjaolusid kontrollida.»
Maanteeamet leiab, et enne tervisetõendi väljastamist võiks kontrollida ka, ega inimesel ei ole unehäireid. Selleks töötatakse välja spetsiaalset küsimustikku.
Antud teema oli liikluskomisjonis arutlusel ning sotsiaalministeerium valmistab ette ka põhjalikuma kava selle küsimuse lahendamiseks. «Täna saame etteruttavalt öelda, et kõnealune tervistõendi muutmise protsess toob endaga kaasa juba olulise muudatuse seoses tervisedeklaratsiooniga. Nimetatud deklaratsioonis on eraldi küsimused tervisetõendi taotleja unega seotud asjaolude kohta, samuti ka selle kohta, kas inimene tunneb ennast puhanuna,» kinnitas Asser.
Spetsiifilisema unisuse testi vajadus on veel selgumisel. «Kuna teema on oluline, on sotsiaalministeerium nõus, et tuleb tõsta ühiskonna tähelepanu antud haigusseisundi osas,» lisas Asser.