Põimisin hiljuti raamatuks «Suurim kingitus emalt» viieteistkümne ema ja lapse lood. Südamlikud Eesti lood emadest, kelle järeltulijatest on siinsamas sirgunud targad, tublid, tugevad ja tegusad inimesed. Ja iga lapse jaoks on oma ema kõige ilusam, parem ja täiesti eriline.
Selles raamatus kirjutan oma emale esimese päris kirja, kui mitte arvestada punaste nelkidega kaarti, kuhu värisev lapsekäsi ilmselt kasvataja mahitusel on vedanud «seltsimees emale töörahva pühaks kordaminekuid töös ja isiklikus elus». Read suvelaagrist «Ema, laagris on tore», mille alla joonistatud nutva lapse portree, ei lähe samuti arvesse.