Täna Postimehes: Eestis välgutab viimastel kümnenditel varasemast rohkem

Sven-Erik Enno harrastab suviti tormiküttimist, pildil Enno pildistatud äikesetorm.

FOTO: Sven-Erik Enno

Välgu-uurija Sven-Erik Enno (29) kaitseb 29. mail äikesetormide teemalist doktoritööd. Postimees küsis noorelt teadlaselt lihtsaid küsimusi: kuidas ikkagi välgu kaugust mõõta, kus lööb Eestis kõige sagedamini välku.

Kuidas siis Eesti välguolud on võrreldes teiste Balti riikide ja Skandinaaviaga?

Võrreldes Skandinaavia maadega on Baltikumis üldiselt rohkem välku. Kui aga vaadata maailma, siis on Põhja-Euroopa ja Eesti piirkond väga rahulik. Eestis tuleb aastas ruutkilomeetri kohta 0,4-0,5 pilv-maa välgulööki, samal ajal kui Lõuna-Euroopas on kohti, kus lööke on kümme ja rohkemgi korda enam. USAs Floridas on kümme pilv-maa välgulööki ruutkilomeetri kohta aastas.

Troopikas on piirkondi, kus on 200-300 päeval aastas äike, Baltikumis tuleb äikest 15-30 päeva aastas.

Lätis ja Leedus esineb rohkem välku kui meil Eestis?

Põhjast lõunasse suureneb äikesepäevade arv ja välgulöökide sagedus. Mida soojem, seda võimsamad äiksepilved võivad tekkida.

Olete jõudnud oma töös tõdemuseni, et viimastel kümnenditel on hakanud välgu sagedus Eestis kasvama.

Kliimas üldiselt kindlaid ja püsivaid trende pole, küll aga perioodilised kõikumised. Aastatel 1955-1963 oli Eestis palju äikesepäevi. Siis oli 30 aastat langustrendi ja 1990-1994 oli kõige vähem äikesepäevi. Viimased paarkümmend aastat on äikese sagedus võrdlemisi kiiresti kasvanud ja on jõudnud viimastel aastatel üsna 1960. aastate maksimumi lähedale.

Kas äikesepäevade hulk kasvab veelgi, loe edasi homsest Postimehest või Postimees Plussist.

Tagasi üles