Rask apteegivaidlusest: kaitsta tuleb inimeste tervist, mitte kellegi majandushuve
Täiendatud kell 12.47!

Märt Rask

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Riigikohtu endine esimees Märt Rask soovib riigikogule jõudu ja julgust, et kehtestada apteekide loomisele ajutine regulatsioon ja mitte lasta end eksitada oma klientide majandushuvidest lähtuvate advokaatide jutust, justkui oleks ajutine piirang põhiseadusega vastuolus. «Kui iga huvigrupi nimel tõmmatakse mõni säte välja, siis jääb riigikohtu otsus igavesti täitmata,» ütles ta.

Rask ütles Postimehele, et tegu on mitte esimese, aga ühe tõsisema õigusliku vaidlusega, kus on väga selgelt ja värvikalt välja joonistunud erinevate huvigruppide majandushuvid. «Riigikogul peab olema tarkust luua regulatsioon, mis on eelkõige rahvatervise, patsiendi ja apteegikülastaja poolt vaadatuna mõistlik, mitte ei lähtu sellest, kuidas üks või teine turuosaline ennast hästi tunneks,» lausus ta.

Raski sõnul märkis riigikohus mullu detsembris tehtud ja 9. juunil jõustuvas otsuses, mis apteekide senised asutamispiirangud tühistab, et ravimi- ehk tema sõnul mürgiturg vajab reguleerimist. «Riigikohus oma otsuses ei öelnud, et tegemist on turul kapsaste-kartulite müügiga, vaid andis asutamispiiranguid tühistades kuus kuud aega selleks, et töötataks välja uus regulatsioon. Kõige halvem olukord on see, kui regulatsiooni üldse ei tule,» lausus ta.

Praegune vaidlus on tema sõnul näidanud, et kuus kuud ei ole demokraatlikus parlamentaarses otsustusprotsessis kapitaalse lahenduse leidmiseks piisav. «Praeguse kolme-nelja kuuga, mis riigikogu on seda arutanud, on tegelikult alles üles kerkinud probleemid, kuidas turgu reguleerida,» märkis ta.

Rask looks avalik-õigusliku apteekrite koja

Raski hinnangul oleks Eestis vaja luua avalik-õiguslik apteekrite koda, kes võtaks endale vastutuse kutsekvalifikatsiooni nõuete täitmise, atesteerimise, täiendkoolituse, apteekide paiknemise ja teenuse kättesaadavuse eest. Tema sõnul peaks koda toimima samuti, nagu praegu toimib notarite koda.

«Toon näite: notarid elavad oma teenuse osutamisest üsna hästi ära Tallinnas, aga notariteenust on tarvis ka Põlvas, Jõgeval, Suure-Jaanis. See tähendab seda, et notarite kojale on pandud seadusega kohustus tagada teenuse kättesaamine kogu Eesti territooriumil,» selgitas Rask.

Tema sõnul doteerib koda oma sisemiste ressursside arvelt notariteenuse kättesaadavust nendes piirkondades, kus elab vähem elanikke ja kus tehakse vähem tehinguid. «See on analoog sellele, et meil on tarvis apteeki piltlikult öeldes ka Suure-Jaani, mitte iga nurga peale Tallinnas,» märkis ta.

Rask lisas, et on rääkinud apteekrite koja loomisest nii parlamendi põhiseadus- kui sotsiaalkomisjoni esimehega, kes on pidanud ideed heaks, kuid nentinud, et lühikese ajaga ei ole võimalik sellist regulatsiooni luua. «Kui tahetakse teemaga edasi minna ja vastavalt teenuse vajadusele apteekide võrk üles ehitada mitte selle järgi, kuidas kaubandusketil on kasulik kaubelda, vaid tarbija poolt vaadatuna, siis see vajab aega. Seda aega täna ei ole,» ütles ta.

Esiplaanile apteegikülastajate, mitte turuosaliste huvid

Seetõttu ei ole tema hinnangul muud võimalust, kui kehtestada ajutine regulatsioon, mis hoiaks linnades ära apteekide asutamisbuumi. Ühtlasi annaks see tema sõnul parlamendile aega, et välja töötada oluliselt laiem ja põhjalikum regulatsioon, kui on praegu eelnõusse viidud üksikud parandused nagu apteegibuss või maal töötavate apteekrite lähtetoetus. «Nägemus toimivast regulatsioonist on oluliselt keerulisem ja vastutuse peavad võtma ikkagi selle tsunfti töötajad, need inimesed, kes saavad aru, millega tegemist on, ei saa seda anda lihaturule müügiks,» ütles ta.

Siin peaks olema lõpuni aus ja ütlema välja, et põhiseaduslikkuse küsimusega manipuleeritakse eelkõige majandushuvide eesmärgil.

Ülikooli Apteegi palvel eelnõu analüüsinud vandeadvokaat Allar Jõks teatas eile, et uute piirangute kehtestamisega läheks parlament vastuollu riigikohtu otsusega, mille kohaselt on piirangud tervikuna põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu otsuse teadlik eiramine ja eelnõu seaduseks vormistamine ei oleks Jõksi hinnangul mitte ainult põhiseadusega vastuolus, vaid looks äärmiselt ohtliku pretsedendi.

Raski hinnangul peaks olema lõpuni aus ja ütlema välja, et põhiseaduslikkuse küsimusega manipuleeritakse eelkõige majandushuvide eesmärgil. «Kui rakendussätet ei tule, siis on ükskõik millisel ketil – Selveril, Maximal – võimalik oma apteek luua, maksta proviisorile seda palka, mida üldises kaubakäibes on võimalik, ja sisuliselt laiali jagada kogu apteegiturg tavaliste kaubanduskettide vahel. See on see, mida ilusasti maskeeritakse põhiseaduslikkuse küsimuse taha,» ütles ta ja lisas, et Soraineni advokaadibüroo on esindanud just kaubanduskette.

Raski sõnul võib arvamusi olla igasuguseid, kuid Eesti õigussüsteemis pole ükski säte põhiseadusevastane enne, kui riigikohus on selle põhiseadusevastaseks tunnistanud. Kui praegune õiguskantsler leiab, et parlamendis vastu võetud rakendussätted võivad sattuda põhiseadusega vastuollu, on tal õigus teha parlamendile ettepanek viia seadus põhiseadusega kooskõlla ning kui parlament seda ei tee, on õiguskantsleril õigus pöörduda riigikohtusse, kellel on seejärel otsuse tegemiseks aega neli kuud.

«Ehk teisisõnu: kui paneme ajalise perspektiivi, siis enne poolt aastat ei tunnista keegi seda põhiseadusevastaseks. Kui praegu öelda, et see kindlasti on põhiseadusevastane, siis see teenib kellegi konkreetseid majandushuve,» märkis ta.

Komisjon arutab ajutist piirangut täna

Sotsiaalkomisjon võttis eelnõust eelmisel nädalal välja palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samas on komisjon edasi lükanud otsuse langetamist küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Komisjon on juba lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Ettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon ravimite jae- ja hulgimüügi lahutada, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta.

Samuti on komisjon teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega. Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks toetab sotsiaalkomisjon apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Riigikogu ette jõuab apteegipiirangute eelnõu kolmapäeval ning päev hiljem toimub muudatuste lõpphääletus.

Tagasi üles