Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/01/06/14295667t1hf511.jpg)
/nginx/o/2014/05/14/3030040t1h07b6.jpg)
Eesti Draamateatri «Wabadusrist» paistab silma tagasihoidliku teatrikunstilise ambitsiooniga.
Ennesõjaaegse iseseisvusaja korruptiivsest ja korporatiivsest riigivalitsemisest kõneleva lavastuse osatäitmised on rõhuvalt välised, tuginevad ühele-kahele karikeerivale kargule (Indrek Sammuli Kaarel Eenpalu prääksuv kõnemaneer, Lauri Kaldoja August Rei tobe tormakus, Jüri Tiiduse ärimees Puhki ahvivaimustus oma ostujõu üle, Ivo Uukkivi kindral Laidoneri lapsikuvõitu muretus), maneerlikule härratamisele ja veidi punnitatult mõjuvale eestiaegsele kõnemaneerile.