Kuid ehk oleks targem võtta hoog maha ja vaadata asjadele rahulikult. Kõigepealt tuleks vaadata, mida on teada tuvastatud probleemidest. Tuleb tunnistada, et palju just ei ole. On vaid emotsionaalne hinnang, analüüsi ennast aga avalikkusele ei ole näidatud.
Kõik, mida me teame, on see, et e-valimistega on väidetavalt mingi probleem, ja see probleem on seotud pahavaraga. See ei ütle just palju uut. Pahavara on olnud olemas interneti algusaastatest peale, selle kahjutuks tegemisega on alati tegeletud ja tegeletakse ka edasi. Öelda, et e-hääletus ei ole turvaline, kuna arvutites võib leiduda pahavara, on sama hea, kui öelda, et kodust ei ole turvaline lahkuda, kuna seda võivad enda huvides kasutada murdvargad.
Jah, murdvargad on olemas. Jah, nad võivad murda sisse sinu korterisse, eriti kui sul on vilets lukk või – tuues paralleeli e-valimistega – sul on vananenud viirustõrjeprogramm. Aga peale luku on olemas signalisatsioon ja turvafirmad. Isegi tavalise korteri puhul. E-valimistest rääkides sobib võrdluseks pigem Eesti Panga rahahoidla. Kas sinna on võimalik sisse murda? Teoreetiliselt – jah. Praktikas – äärmiselt keeruline. Mitte üksnes lukk on kindlam, vaid ka kontroll on pidevam ja tõhusam.
Edasi tuleks vaadata viisi, kuidas kahtlustustega välja tuldi. Hea tava näeb ette, et turvavea avastaja annab sellest detailselt teada tarkvara loojale, et viimane saaks vea parandada. Praegu saadi hinnangust teada meedia vahendusel ja ilma tehnilise teabeta, mis aitaks – juhul kui viga tõepoolest leiti – kiiresti olukorda lahendada.
