Üle 60 protsendi elanikest on valmis Eestit kallaletungi korral kaitsma

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui Eestile tungitaks kallale, on 61 protsenti elanikest valmis kodumaad kaitsma, see on üks kõrgemaid näitajaid, selgub kaitseministeeriumi tellitud Saar Polli uuringust.

82 protsenti Eesti elanikest on arvamusel, et kallaletungi korral tuleb Eestit relva jõul kaitsta.

Kaitseks valmisoleku trend kõigubki tavaliselt aastate lõikes. «Praegusel hetkel inimesed tunnevad, et mis toimub Ukrainas, võib ka siin korduda ja seetõttu näitab see emotsionaalne valmisolek hoiakut, et inimene hoolib ja ta on valmis kaasa aitama,» kommenteeris uuringu tulemusi sotsioloog Juhan Kivirähk.

Teisalt vastas iga viies Eesti elanik, et kaaluks kallaletungi korral kodumaalt lahkumist. Vaid kuus protsenti püüaksid seda aga kindlasti teha.

Eestist lahkumisele mõtlevad 15-19-aastased ja 30-39-aastased rohkem kui teistesse vanusegruppidesse kuuluvad inimesed.

Samas on Kivirähki sõnul ohutunne, et Eestile võidaks kallale tungida võrreldes eelmiste aastatega oluliselt suurenenud.

Suurimaks julgeolekutagatiseks peavad eestlased kuulumist NATOsse.

Kivirähk ütles Saar Polli nimel uuringutulemusi kommenteerides ka, et «pidevalt on usk tõusnud sellesse, et NATO aitab reaalselt tagada julgeolekut.»

Uuringusse kaasatud kümne institutsiooni seast usaldavad pea kõik Eesti elanikud päästeteenistust (94 protsenti), millele järgnevad kaitsevägi, politsei, Kaitseliit ja president.

NATOt ja Euroopa Liitu usaldab 64 protsenti elanikest.

Vaid pool vastanutest usaldab riigikogu ja valitsust, peaministrit vaid 41 protsenti elanikest. «See on igal pool nii, et poliitilisi institutsioone usaldatakse vähem kui kaitset pakkuvaid,» ütles Kivirähk.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2014. aasta märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

Tagasi üles