Rahul­­olematu täiuse otsingutel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Ma olen prefektsionist, nagu mu isa oli,» ütleb ­Beach Boysi piinatud geenius Brian Wilson ilmselt maailma kuulsaima lõpetamata plaadi «Smile» sessioonikogumiku avasõnades. Eile möödus 48 aastat siiski ilmavalgust näinud ideaalpopi perfektseima plaadi «Pet Sounds» ilmumisest.

Kuigi «Pet Sounds» juhatakse sisse sõnadega «Kas pole mitte kena see», on see plaat, mida kannab eelkõige rahulolematus, lausa skisofreeniline täiusetahe. Kuigi plaadile on märgitud Beach Boysi nimi, on see Brian Wilsoni sooloteos. Teistele ansambliliikmetele antakse sõna napilt, sest nad on Briani meelest pisut küündimatud.

«Pet Sounds» on popimaailma eraldusjoon ja verstapost. Kui eelnevalt kõlas levimuusika kiirtoiduna, mida keedeti kähku ja söödeti kohe sisse ilma tagajärgedele mõtlemata, siis nüüd muutus kõik. Kui varasemalt oli täispikk album valminud ühe 12-tunnise maratonsessiooniga, siis «Pet Soundsi» salvestusaeg venis aastapikkuseks. Kui varem oli täispikk album kaks-kolm hittlugu + hunnik kohatäitjaid, siis «Pet Soundsis» võrsus üks lugu teiseks. Sündis konseptsioonialbumi idee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles