Homme Postimehes: suvisel laulupeol otsitakse ajaloolist tõde

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hetk üldlaulupeolt.

FOTO: Peeter Langovits

Kooride jaoks on suvisel laulupeol lisaks paljukõneldud «Taandujatele» teinegi pähkel - iga koorilaulja une pealt lauldav «Kaunimad laulud» on uute, tegelikult vanade sõnadega, mis hoolimata pikast harjutamisest kipuvad sassi minema.

«Olen ise sada korda laulnud «kaunimad laulud pühendan sull», kui Alo Mattiiseni «Isamaalisi laule» laulsime, aga tegelikult olid need originaalis «pühitsen sull»,» rääkis sellesuvise laulupeo esimese, laupäevase, laulupidude ajalugu jutustava kontserdi jaoks arhiividest ajaloolist tõde otsinud muusikaõpetaja ja koorijuht Riina Roose. Ka tema peab ikka veel pingsalt mõtlema, et harjumusest valesti ei laulaks.

«Jäigi arusaamatuks, kuidas sõnad muutusid ja esialgu ühesalmilisele laulule teine salm lisaks tuli – ühte ennesõjaaegsesse laulikusse on äkki trükitud teised sõnad ja pliiatsiga teine salm peale kirjutatud,» on Roose hämmingus. «Algul mõtlesime, kas on tark seda muuta, äkki on muutus liiga keeruline, aga kui tahtsime vana päevavalgele tuua, siis oleks ikkagi õige seda teha.»

Roose meelest on vanas variandis mitu ilusat kohta. «Oleme harjunud laulma «võimsasti tuksub», aga alguses oli «kangesti tuksub». Ja poeetilisemalt mõjub ka seesama pühitsen, mis on mitmetähenduslik ja võimsam kui pühendan,» võrdles Roose.

Väiksemaid täpsustusi on tehtud pea kõigisse lauludesse. «Esimese emotsiooniga tahaks nii teha, nagu alguses oli, kuid originaali tagaajamisel ei saa ka pedandiks muutuda,» selgitas ta muudatuste põhimõtet.

Roose sõnul on nii sõnadesse kui nooditeksti tulnud aja jooksul ka ilmselt lihtsalt vigu. «Keegi on ümberkirjutamisel midagi valesti trükkinud või on trükkija veidra sõna puhul seda ise muutnud – ülevaatamist oli palju,» ütles Roose.

Kui sõnade osas olid kõige suuremad muudatused «Kaunimates lauludes», siis noodikirjaliselt tuli eriti põhjalik töö teha Mart Saare ja Jakob Hurda «Karjapoisiga».

Milliseid huvitavaid fakte eesti koorilaulu ajaloo kohta veel on avastatud, loe laupäeval Postimehest või Postimees Plussist!

Tagasi üles