Kaitsevägi toob Afganistanist kodumaale umbes 400 tonni varustust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti sõdurid Camp Bastionis.

FOTO: Hannes Võrno

Kaitsevägi toimetab lisaks juba äratoodud varustusele Afganistanist kodumaale suurusjärgus 400 tonni varustust.

Varustuse kokkupakkimist ning äravedu korraldava logistikaüksuse NSE-17 ülem kapten Riho Juurik ütles BNSile, et tegemist on kaitseväe suurima logistilise operatsiooniga.

«Kui rääkida orienteeruvast kogusest, siis tuleb äratoodavat varustust kokku suurusjärgus 40 merekonteineritäit. Keskmiselt läheb ühte konteinerisse 7-8 tonni,» sõnas kapten Juurik. «Kui lisame soomukid, siis tuleb [äratoodava varustuse] suurusjärguks umbes 400 tonni.»

Kaitsevägi toob kodumaale ka 13 praegu Afganistanis olevat soomukit XA-188, igaüks neist kaalub umbes 20 tonni.

Soomukite ettevalmistus transpordiks on äärmiselt töömahukas ja aeganõudev.

Kapten Juurik selgitas, et esmalt võetakse masinatelt maha soomusplaadid. Seejärel tehakse masinatele niinimetatud biopesu. «Ühe soomuki pesuks läheb terve päev, koos plaatide mahavõtmisega ööpäev,» sõnas ta.

Ka teevad logistikud enne teelesaatmist soomukitele hoolduse ning vajadusel vahetavad varuosi. «Seda selleks, et Eestis oleks võimalik soomukid võimalikult kiiresti kasutusele võtta,» sõnas kapten Juurik.

Samas kõike praegu Afganistanis olevat varustust ja tehnikat kaitsevägi koju ei too.

«Maha jääb päris palju asju,» sõnas kapten Juurik. «Maha jääb kõik, mis on oma aja ära elanud ja mida ei saa Eestis kasutada.»

Ta tõi näiteks soomukid Alvis Mamba. «Ühe neist saadame Eestisse tagasi. Ülejäänuid kas ei ole võimalik taastada, või läheb taastamine sedavõrd kulukaks, et mõistlikum on Eestis uus osta.»

Ka läheb hävitamisele laskemoon, mis ei ole enam transpordikõlbulik ning näiteks ka merekonteinerid, kuhu ei ole varustust sisse panna.

Eesti kontingendi varustuse kokkupakkimisega tegelevasse logistikaüksusesse kuulub kokku 15 inimest.

«Ma pakun väga optimistlikult, et inimesed peaksid koju jõudma umbes juuli lõpuks, kui kaup on brittidele üle antud,» sõnas kapten Juurik. «Varustuse vedu võib aga võtta mitu kuud ning see võib kohale jõuda aasta lõpuks.»

Kapten Juurik sõnas, et Eesti üksuste varustuse kodumaale vedamise planeerimine algas enam kui aasta eest. Ta märkis, et tegu on äärmiselt keerulise protsessiga ning lisaks Afganistanis töötavatele logistikutele tegeleb transpordi ettevalmistamisega ka teist samapalju inimesi kaitseväe peastaabist ja logistikakeskusest.

Viimane Afganistanis Helmandi provintsis teeniv Eesti üksus – toetusüksus NSE-17 suundus missioonile aprilli alguses. Nende ülesandeks Camp Bastioni sõjaväebaasis on varustuse hooldus ja ettevalmistamine tagasitoomiseks, varustuse tagasisaatmine ning Eesti kontingendiga seotud taristu demontaaž. Üksuse koosseisu kuuluvad varustus-, remondi- ja transpordispetsialistid.

Kodumaale saadetakse kõik, mis kaitseväel Eestis vaja on, seal hulgas soomukid, relvastus, sidevahendid ja muu selline. Afganistanist tuuakse kodumaale kõik soomukid, veoautod MAN ning kogu relvastus, lisaks riide- ja erivarustust, varuosi ning osa laskemoonast, mis vastab vastavatele rahvusvahelistele transpordinõuetele.

Varustuse kojutoomiseks kasutab kaitsevägi kombineeritult maismaa- ja meretransporti suuremahuliste saadetiste, nagu näiteks tehnika ja merekonteinerid, ning lennutransporti isikkoosseisu ja osa varustuse, näiteks relvastus, laskemoon, sidevahendid, veoks.

Kaitsevägi alustas varustuse tagasitoomist Afganistanist mullu kevadel, detsembri alguses jõudsid tagasi 12 soomukit XA-180 ja üks soomustatud veoauto. Ka on juba kodumaale toodud side-, meditsiini- ja riidevarustust.

Kaitsevägi toob Afganistanist tagasi ka kaks kaitseväelaste kasutuses olnud sauna.

Viimane Lõuna-Afganistanis teeninud kaitseväe lahinguüksus – jalaväekompanii Estcoy -17 jõudis kodumaale 10. mai hommikul.

BNSi ajakirjaniku visiit Afganistani toimus kaitseministeeriumi rahastamise toel.

Tagasi üles