Juhtkiri: minge õue liikuma!

Maijooks tõi seekord Tallinna lauluväljakule rekordilise arvu liikumist harrastavaid naisi – peaaegu 15 000. Rahvaspordivõistluste rohkus ja populaarsus on kahtlemata rõõmustavad. Loomulikult ei keela keegi igapäevast liikumist omal jalal või mistahes spordi harrastamist omal käel. Paljude jaoks on aga võistlused alates Tartu maratoni(de)st kuni valdade jaanipäevaste sangpommitõstmisteni välja need teetähised, mis aitavad harjutades motivatsiooni hoida.

Kergliiklusteed ja parkidesse tehtud spordirajad ning -väljakud on osa rahvatervise taristust. Need tasuta kasutamiseks avatud rajad on just see, millega avalik võim ja sponsorid saavad kõige demokraatlikumalt liikumisharrastust toetada. Palju paremini ja kõiki kaasavamalt kui ehitades kalleid rajatisi mõne konkreetse spordiala tarbeks. Need avalikud rajad pole Eestis valdavalt veel sugugi üle koormatud. Viisakaid inimesi mahub neile kindlasti palju rohkem kui praegu. Minge õue liikuma!

Postimehes oli eelmine nädal tervisenädal puu- ja juurviljade krõmpsutamise ja  koomikaelementidega liikumisvõistlustega. Kui selle väljakuulutamine pani esialgu õlgu kehitama, siis reedeks öeldi valdavalt ikka, et päris tore oli. Efekt on kindlasti suurem kui näiteks asutuse korraldatud korvpalliaegadel, millest võtavad lõpuks osa ikka need, kes niigi saalis palli põrgatada armastavad. Kallimatest ja haruldasematest harrastustest rääkimata.