Advokaadibürood on Niguliste asjus eri arvamusel

Tänavu kevadel kultuuriministeeriumi ja kunstimuuseumi tellitud õiguslikus arvamuses väitis vandeadvokaat Alar Eiche, et Niguliste kiriku hoone õigusvastaselt võõrandamise kohta arhiivimaterjale pole ning seega ei kuulu see tagastamisele EELK-le.

FOTO: Toomas Huik

Edith Sassian&Ko Advokaadibüroo õiguslik arvamus kummutas Alar Eiche&Partnerid väite, nagu poleks Niguliste kirikut kunagi õigusvastaselt võõrandatud.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen teatas Postimehele, et linna maa-amet tellis Edith Sassian&Ko Advokaadibüroolt uue õigusliku hinnangu. Hinnang valmis juuli lõpul.



«Analüüs on põhjalik ja kinnitab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) linnakomisjoni 1996. aasta 22. jaanuari otsuse paikapidavust, see tähendab, et maa ja hooned kuulusid võõrandamise ajal Eesti Evangeelsele Luteri Kirikule (EELK) ja need natsionaliseeriti ENSV RKN määrusega


5. juulil 1945,» kinnitas ta.



Jäppineni sõnul kasutas arvamuse koostaja võõrandatud vara toimiku materjale, aga ka ajaloo-, riigi-, linna-, EELK konsistooriumi arhiivi, kultuuriväärtuste ameti ja muinsuskaitseameti arhiivi materjale ning mitmeid muid allikaid.



Uued asjaolud


Kevadel kultuuriministeeriumi ja kunstimuuseumi tellitud õiguslikus arvamuses väitis vandeadvokaat Alar Eiche, et Niguliste kiriku hoone õigusvastaselt võõrandamise kohta arhiivimaterjale pole ja seega ei kuulu see tagastamisele EELK-le.



Eiche kinnitas, et võttis arvamuse kujundamisel aluseks nendesamade, Jäppineni nimetatud arhiivide andmed, uurides kõiki allikaid põhjalikult. «Linnaarhiivis ei leidu dokumente Niguliste kiriku natsionaliseerimise või muul viisil õigusvastaselt võõrandamise kohta Nõukogude okupatsiooni ajal 1940/1941 või pärast 22. septembrit 1944,» seisab arhiivi teatises 2. aprillist 2008.



5. juunil saatis kultuuriminister Laine Jänes Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, paludes tühistada senised ÕVVTK linnakomisjoni otsused, millega tunnistati Niguliste kirik omandireformi objektiks ja EELK õigustatud subjektiks. Uuteks asjaoludeks pidas Jänes Eiche&Partnerid Advokaadibüroo õiguslikku arvamust ja linnaarhiivi teatist.



Oma vastuskirjas 8. juulist kultuuriministrile soostus abilinnapea Eha Võrk, et arhiiviteatis on uus asjaolu, ja teatas, et uut erapooletut õiguslikku analüüsi juba koostatakse. Kui see valmis saab, vaatab ÕVVTK linnakomisjon asja uuesti läbi, lubas ta. Sama lubas Võrk kevadel Postimehele. Uute asjaolude ilmnemisel peab komisjon asja uuesti üle vaatama, seda nõuab valitsuse määrus.



Jäppineni väitel tugines Ei­che oma arvamuse kujundamisel üksnes linnaarhiivi teatisele, mis väitis, et kirikuhoone võõrandamise kohta pole seal andmeid. «Eiche hinnangus olid kõrvale jäetud või tähtsusetuks nimetatud muud toimikusse kogutud materjalid,» väitis ta.



Jäppineni sõnul on juristid kogutud materjalid läbi vaadanud ja asunud seisukohale, et esitatud dokumendid kogumis ei tingi olemasolevate otsuste muutmist, seega pole vajadust esitada materjale linnakomisjonile arutamiseks. «Et linnakomisjoni [1996. aasta] otsus on õiguspärane, siis on igati asjakohane taotleda valitsuselt kõnealuse vara tagastamata jätmist,» tõdes Jäppinen.



Siiski on seesama komisjon teinud 14. jaanuaril 2002 uue otsuse, milles nimetas hoone võõrandamise aluseks Majade Natsionaliseerimise Komisjoni otsust 6. aprillist 1941.



Teisipäevaks polnud linn kultuuriministeeriumi uuest õiguslikust arvamusest teavitanud.



Volikogu ei tohiks kiirustada


Neljapäeval teeb linnavolikogu valitsusele ettepaneku Niguliste kui oluline kultuuriobjekt tagastamata jätta. Küsimus oli päevakorras ka juunis, kuid võeti viimasel hetkel välja.



Volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul juhtus nii seetõttu, et polnud EELK seisukohta. Nüüd on see olemas. «Kinnitame Tallinna linnavolikogule, et meie poolt varem väljaöeldud seisukohad ei ole muutunud,» kinnitasid kirjas EELK peapiiskop Andres Põder ja kantsler Urmas Viilmaa. Kirik ootab Niguliste tagastamist ja on valmis hoone kasutamise kohta sõlmima riigi ja linnaga pikaajalise koostöölepingu.



Eiche väitel peab juhul, kui ÕVVTK linnakomisjonile on esitatud taotlus, käivituma haldusmenetlus. «Seaduse järgi sõltumatu vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon peab asja kas sisuliselt läbi vaatama ja tegema uue otsuse või teatama, et komisjonile pole esitatud uusi andmeid, mis tingiksid asja uue sisulise läbivaatamise. Komisjon pole asja arutanud ega tõendeid kogumis hinnanud, seega ei saaks volikogu enne komisjoni otsust midagi teha,» selgitas Eiche.



Kui volikogu teeb ettepaneku Nigulistet mitte tagastada ja valitsus sama otsustab, tuleb alustada kompenseerimismenetlust. Asjatundjate hinnangul on Niguliste ja selle kunstivarad hindamatud, spekuleeritud on ka enam kui kahest miljardist kroonist.

Tagasi üles