Keemiarelvad varitsevad ikka veel ohvreid

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Läänemere-äärsete riikide teadlaste uuringud kinnitavad, et sõja järel merre uputatud keemiarelvad ei mõjuta oluliselt kalade tervist, pigem on oht tõsine kaluritele, kes aeg-ajalt mõne mürsu või lennukipommi traaliga välja tõmbavad.

Sellised juhused pole põrmugi harvad – nii näiteks tõmbasid kalurid 2003. aastal 25 korral merest välja kokku 1,1 tonni keemiarelvi, milles leiduv gaasiaines oli endiselt aktiivne.

2011. aastal oli kaluritel kokkupuuteid keemiarelvadega kaks ja aasta hiljem üks, ning needki eelkõige Taani vetes. Nii tõmbas kalalaev Katrine Søe 2011. aastal muu prahi seas pardale ka objekti, mis sisaldas sinepigaasi. Sadamasse tagasi jõudnud, jätsid kalurid keemiarelva pardale vedelema ja tegid laeva juures kolm nädalat südamerahus remonditöid. Vahetult enne merele naasmist viskasid mehed rämpsu lihtsalt minema. Häirekella löödi alles siis, kui üks sadama töötajatest puutus kraamiga otseselt kokku ja ilmnesid esimesed haiguse sümptomid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles