Kuigi siin tehakse kommunistidele nende unistuste lennuvõimetuse osas pisut liiga, on tõsi, et natsid läksid elu teaduslikus uueks loomises enamlastest veel kaugemale. Nende eesmärgid ei piirdunud üksnes ühiskonna poliitilise ümberehitamisega, vaid nad püüdsid eugeenika jõul parandada inimest kui bioloogilist liiki. Lisaks usule teaduse ammendamatusse ümberkujundavasse võimesse iseloomustab natsionaalsotsialiste aga veel üks keskne idee: romantiline veendumus, et ühiskond on olnud kord orgaaniline tervik ning et seda seisundit on võimalik taastada.
Kui natside arvates pidi maailma harmoonilise ühtsuse proletariaadi asemel taastama das Volk, siis ökonoomilise otstarbekuse osas olid totalitarismi kahe põhivormi taotlused äravahetamiseni sarnased. Nii visandab Koestleri innustunud nats oma vestluskaaslasele ulja pildi allutatud Euroopa tulevasest ülimalt ratsionaalsest majanduskorrast, kus tootlike jõudude optimaalset paigutust ei piira mingid filosoofilised, religioossed, eetilised või esteetilised kaalutlused. «Me usume tõesti, et ühes teaduse ja tehnika kiire arenguga on inimkond jõudnud oma murdeikka – radikaalsete, globaalsete eksperimentide ajajärku, kus pole mingit kohta ei indiviidil, tema niinimetatud õigustel ja privileegidel ega muul säärasel liberaalsel plämal … Me alustame tühjalt lehelt.»
