Lahkunud Leedu taasiseseisvusaja esimene president Algirdas Brazauskas oli kahtlemata Leedu ja isegi kogu Baltikumi lähiajaloo suurkuju, kes suutis viia Leedu välja Nõukogude Liidust ja ühendada riigi samas NATO ja Euroopa Liiduga, ütles politoloog Andres Kasekamp.
«Ta võiks minna ajalukku kui mees, kes lõi naela Nõukogude impeeriumi kirstu,» ütles Tartu Ülikooli professor ja Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp. Ta selgitas, et üks väga oluline moment teel Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele oli detsembris 1989, kui Brazauskase juhitud Leedu kommunistlik partei teatas esimese vabariikliku kommunistliku parteina lahkulöömisest Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ehk Moskva alluvusest. «See oli oluline samm riikliku iseseisvumise teel. Selle julge sammu eest peaksime Brazauskast tänulikult meeles pidama,» ütles Kasekamp.
Kasekamp meenutas, et Brazauskase valimine iseseisva Leedu esimeseks presidendiks oli rahvausvahelisele üldsusele tegelikult väga suureks üllatuseks, sest Leedu oli üldse esimene postkommunistlik riik, mis valis endised kommunistid tagasi võimule. «See oli suuresti võimalik tänu sellele, et endisel komparteil, mis oli ennast ümber nimetanud Demokraatlikuks Tööparteiks, olid Brazauskase juhtimisel olnud suured teened Leedu taasiseseisvumisel. Brazauskas suutis endisest komparteist 1990-ndatel aastatel kujundada modernse sotsiaaldemokraatliku erakonna, mis jagas Euroopa sotsiaaldemokraatide väärtusi,» rääkis Kasekamp.
Ta meenutas, et Brazauskas suutis esmalt aidata oma riigil lahkuda Nõukogude Liidust ja seejärel liituda Euroopa Liidu ning NATOga.
Kasekampi sõnul on puhtpolitoloogiliselt tähelepanuväärne ka see, et Brazauskas oli Leedu esimene president aastatel 1993-1998, teatas sejärel poliitikast lahkumisest, kuid 2001. aastal tuli ta tagasi ja temast sai peaminister. «Ta on olnud nii riigipea, valitsusjuht kui kompartei esimene sekretär. See on haruldane kombinatsioon,» ütles Kasekamp.
«Kusjuures peaministrina oli ta tegelikult siiamaani rekordihoidja - ta oli aastatel 2001-2006 järjest peaminister. Keegi polnud Baltikumis nii kaua peaminister olnud, kuni nüüd kevadel Ansip purustas selle rekordi,» lisas Kasekamp. Peaministri kohalt astus ta Kasekampi sõnul 2006. aastal koalitsioonipartneri skandaalide tõttu seejuures koos oma valitsusega ise tagasi.
«Brazauskas on olnud Leedu poliitika keskne tegelane 1980-ndatest aastatest kuni 2006. aastani,» lõpetas Kasekamp. «Leedu ja tegelikult kogu Baltikumi lähiajaloo suurkuju on lahkunud.»